Alla Jukš- Meos selgitab Ene Ergmale pitsis leiduvat sümboolikat
Valik pitiskollektsioonist "Ermitaaž – Vanaema Veimevakk" Toompea lossi 3. korruse näituste saalis
Killuke „Planeedi Rekordite Raamatusse“ kantud Alla Jukš-Meose pitsikollektsioonist „Ermitaaž – Vanaema Veimevakk“ jõudis Riigikogu liikme Annely Akkermanni palvel 21. novembril Toompea lossi näitusesaali, et algava kodanikunädala tähenduses austada sellega sümboolselt ühtlasi kõiki erinevatest rahvustest riigi elanikke, kelle tegus loovus ja ettevõtlikkus on panustatud Eesti ühiskonda.
Õuepoolne vaade Riigikogu hoonele; Annely Akkermann kinnitab Alla Jukš-Meose rinda hõbedase sõle mälestuseks Riigikogust
Esmaspäevast algav kodanikunädal pühendatakse kõigile Eestis elavatele inimestele ja sellega soovitakse väärtustada väga erinevate elualade inimeste loovat ning tegusat pealehakkamist, mis rikastab riiki kultuuri- ja eduloomes.
Kolmapäeva ennelõunal Toompea lossi 3. korrusel pärnulanna pitsikollektsiooni valiknäitust avades ütles Riigikogu esimees Ene Ergma, et Alla Jukš-Meose pühendumist esivanemate pärandi säilitamisele ja teadlikule kollektsioneerimisele tuleb kahtlematult väga kõrgelt hinnata. Ergma kinnitas, et imetleb alati käsitöömeistrite oskusi ja väljendas siirast heameelt inimeste üle, kes leiavad aega ja tahet vanavanemate tarkuse ning käteosavuse elus hoidmiseks.
„Ermitaaž – vanaema veimevakk“ kogum koondab endas umbkaudu 1500 pitseset maailma 22st riigist, esindades 29 tehnikat 1160 mitmesuguse mustriga. Guinessi rekordi omaniku kinnitusel pärineb vanim näidis näitusel aastast 1865 ja on pärand tema kaugetelt esivanematelt.
Annely Akkermann selgitas, et mõte näituse tutvustamiseks Riigikogus tekkis seoses läheneva kodanikunädala ja kodanikupäevaga (26. november), mis annab sobiva põhjuse samaväärselt põlisrahvaga tõsta esile ka tublisid inimesi teiste rahvuste keskelt.
Alla Jukš-Meos on Pärnu Slaavi Kultuuri Seltsi innukas tegevliige, aga lähem tutvus arenes Akkermanni ja pitside koguja vahel hoopis Alla Jukš-Meose varalahkunud abikaasa Igori kaudu. „Töötasin hulk aastaid laevanduses ja käisin mõnikord laevu ostmas, mille juures Alla abikaasa Igor oli suureks abiks. Ta aitas laevu valida, üle vaadata, dokumentatsioone vormistada ja juhendas merendusega seonduvate küsimuste mõistmises. Kuid igal reisil ostis Igor ka mõne pitsi. Ta ütles, et viib iga kord mõnd maad külastades oma abikaasale kingituseks selle paikkonna pitsi,“ kirjeldas Akkermann tutvuse kujunemist inimesega, kelle kogu oli juba 2001. aastal pävinud oma unikaalsusega kõrge tunnustuse. „Olin varemgi juba mõnda artiklit Allast lugenud ja teadsin tema pitsikollektsioonist. Esimene vahetu kohtumine toimus siiski alles siis, kui olin Pärnu abilinnapea ja läksin Pärnus avama sarnast väiksemat näitust. Alla astus minu juurde ja ütles „Sina oledki, Annely, minu mehe lemmik!“,“ jutustas Akkermann sellest kuidas nad iseäralikul viisil kaua aega küll teineteist hästi teadsid, aga isiklikult kohtusid alles mõned aastad tagasi.
Akkermann selgitas sedagi, miks teda väga isiklikult puudutab slaavi ja teiste rahvaste kultuur: „Minu enda sugulastest tubli pool elavad II Maailmasõja ajast saadik teistes riikides ja ma näen, kui armas on oma kultuur, millest hoitakse kinni rahvatantsus, käsitöös või pitsides. Põlisrahva keskel võõrsil elades omab see nende jaoks erakordset tähtsust! Mõtlesin, et las sellel nädalal olla riigi kõige tähtsamas hoones ühe teisest rahvusest kodaniku näitus.“ Selles nägemuses on Akkermannil avatud näitusega soov teha sümboolne kummardus teisest rahvusest kodanikele, kes meie riigis elavad ja siinset kultuuri mitmekülgsusega täiendavad.
Pärnakas Nellya Belousova ütles oma sõvavõtus, et Alla on Eesti patrioot, kes pole kordagi nõustunud oma kollektsiooni väljapoole selle riigi piire müüma - kuigi talle on tehtud väga ahvatlevaid pakkumisi.
Tallinlanna Lyudmila Pasko rääkis üle poole sajandi kestvast tutvusest pitsikogujaga ja esitles sõbranna kaunist ning tulemuslikku tegevust mitmete näidetega. Tänavu kevadel esitles Alla Jukš-Meos valikut oma kollektsioonist Ungaris 13. Kiskunhalasi rahvusvahelisel pitsifestivalil "110 aastat Halasi pitsi", kus ta viibis pitsimaja direktori Zsuzsanna Kiliti isiklikul kutsel selle sündmuse ainsa aukülalisena. Järgmisel aastal võib loota, et pitsikuninganna - nagu teda samuti nimetatakse – osaleb Lepoglava pitsifestivalil Horvaatias.
Pasko kõneles sellestki, et suurem osa pitside mustreid sisaldavad nähtavaid või salaja neisse peidetud märke, sümboleid, pentagramme, mis on omapäraseks võtmeks kultuuride üldinimlike teadmiste avamiseks või lahti muukimiseks. Inimtegevuse erinevad valdkonnad avalduvad just kunstis vahetevahel alltekstina täiesti lihtsates, kuid ka keerulisemates vormides. Alla Jukš-Meos on veendunud, et üksnes allteksti avamine annab õige arusaama eseme tähendusest ja selle tegelikust väärtusest. „Ermitaaž – Vanaema veimevakk“ koondab kollektsioonis poolsada erinevat nähtavate sümbolite varianti ja neist iga üksik omab kindlat lugu või legendi. Pasko tõi näiteks haakristi, mis läinud sajandil maailma tabanud suure sõja järel on tekitanud vastakaid tundeid ja uusi arusaamasid. Ometi on haakrist säilitanud oma ajaloolise traditsioonilise sõnumi kõigele vaatamata.
Seljametsa Muuseumi juhataja Laine Järvemäe meenutas tänuga 5 aastat tagasi Alla Jukš-Meoselt kingituseks saadud pitsesemeid, mida näeb 120 esemena alaliselt eksponeerituna 8 stendil. Temagi keskendus pitsi sümbolitele, mille kaudu on edasi antud väga palju kasulikku teavet erinevate rahvaste pärimuskultuuride kohta.
Näituse kujunduse teostas eesti kunstnik Alli Mitt.
Paljud Pärnu Slaavi Kultuuri Seltsi liikmed on tulnud näituse avamisele Alla -Jukš-Meost õnnitlema ja tervitama; Ene Ergma tänab pitsikuningannat
Pärnu Slaavi Kultuuri Seltsi liikmed on rõõmsad kutse eest Riigikogu külastada
Samal teemal:
