Piccolo vähendatud koosseisus

Vastuoludega aastast kuraditosinaga lõppevasse aastanumbrisse

„Mõni pelgab kolmeteistkümmet, aga mõni peab seda koguni õnne toovaks. Mõnele enesekindlale ja rohkem endasse kui ebausku uskuvale inimesele on see lihtsalt üks arvudest,“ nentis kuraditosinaga lõppeva aastaarvu algusest kõneldes Peeter Prisk, kes ise on kolmeteistkümmet palju kordi elus kogenud eeskätt õnnenumbrina. Prisk tunnistas, et minevikuks saanud 2012. aasta oli erakonnale vahelduvalt nii mõõnade kui tõusude aasta: „Meid on tabanud mõned skandaalid, erakonna

esimehe vahetus, Mart Laari haigus, aga ka mitmed õnnestumised riigi asjade korraldamisel.“ Ta selgitas, et alates septembrist on erakonna reiting olnud tõusul ja praegune arvnäit küündib 20 % lähedale.

„Pärnu linnas pole IRL, ehk siis Isamaaliit, ega ka Res Publika olnud kunagi varem nii kaua järjest võimul,“ ütles Prisk, kelle sõnul tähendab linna valitsev nelja osapoolega koalitsioon otsustajate paljust ja seetõttu ei saa iga otsus mitte kunagi kõigile meeldida. Teisalt ei saa tema hinnangul ühelegi koalitsioonipartnerile ignoreerimist või täielikku mittearvestamist ette heita. „Kolme ja poole aastane kogemus koalitsioonis on andnud veendumuse, et millegi ära tegemiseks tuleb otsida kompromisse ja liikuda eesmärgi suunas parimaid võimalusi otsides, aga mitte näpuga näidates ja vigu otsides,“ leidis Prisk.

Pärnumaalt valitud Annely Akkermanni mõtteid

Annely Akkermann kinnitas, et pole Riigikogusse valimise järel Pärnu linnale ja maakonnale selga pööranud ning kõhklematult tunneb head meelt Pärnu linna praegustest saavutustest. Akkermann meenutas, et Pärnu linna finantstöö on olnud tema elus kõige lihtsam töö, sest meeskonnas olevat olnud sedavõrd palju asjatundlikkust. Kui aastal 2009 oli koos maksmata arvetega 90% võlgnevust, siis nüüd võib kindlalt loota, et sügisel toimuvate valimiste ajaks jõuab linn normi piiresse, ehk alla 60% eelarvest.

Rääkides oma erakonnast riigi tasandil, tunnistas ka Akkermann eelmise aasta kehva algust. Kõigepealt elamislubade skandaal, inimesed pidid parlamendist välja astuma, samuti linnavolikogust ja erakonnast. Mart Laari tabanud rängast haigusest rääkis Akkermann nüüd juba väga lootusrikkalt ja usub tema tervise taastumisesse. „Laar kirjutab praegu kahte raamatut. Kõneldes on tema

diktsioon parem kui varem. Ta pidi uuesti rääkimist harjutama hakkama ja see on tulnud ainult kasuks. Kui ta varem hääldas näiteks ’r’ ja ’s’ häälikuid veidi pehmelt, siis nüüd räägib ta väga puhta diktsiooniga. Laaril on uued eesmärgid silmade ees ja need ei ole madalad sihid,“ jagas Akkermann muljeid oma erakonnakaaslasest ja avaldas arvamust, et taoline läbielatud tõsine tagasilöök võib lõpptulemusena anda inimesele võimaluse hindamatu kogemuse võrra pika sammuga edasi astumiseks.

Kokkuvõtvalt hindas Akkermann erakonna edu 2012. a väga heaks ja selle kinnituseks tsiteeris Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Jevgeni Ossinovski lausutud sõnu: „Näete, IRL on täitnud kõik oma lubadused!“ Samas kinnitas Akkermann, et kindlasti ta ei peida pead liiva alla elektrituru avanemisega seotud probleemide juures, aga see oli kokkulepitud juba 2004. a.

Järgnevalt küsis Riigikogu liige, mida on Pärnu saadikul Tallinnas teha? Eriti selles komisjonis, kus ta praegu töötab. „Komisjoni laua peale ei ole iseenesest midagi sattunud. Seal on Sindi paisu temaatika ja palju muud. Keskkonnakomisjon koostas raporti, et tõsta teedele lubatavate koormaveokite täismassi 60 tonnistele autodele. Täna (17.01) oli keskkonnakomisjonis raport, mis puudutab Vana-Pärnu settemuda purgimist ilma haisuta. Aasta alguses täpsustuvad finantsplaneerimise kavad veelgi. Siiski ei hakata neid enne vastu võtma, kui Euroopa Liit ise oma vaidlused ära peab. „Kindlasti puudutab Pärnumaad kalandus, mis on minu vastutusala keskkonnakomisjonis. Räimekvooti jagati Kihnule eraldi, tervikuna tuli Pärnu maakonda juurde 500 tonni. Täna (17.01) arutati esimest korda ka jahiseadust, mis muuhulgas puudutab paljusid Pärnumaa inimesigi,“ loetles Akkermann ülesandeid,

millega ühel Riigikogu liikmel tuleb tööd teha ja kordas seejuures jätkuvalt oma varem väljendatud selget seisukohta sellest, et saadikud peaksid olema saadetud Riigikokku valdavalt kohapealt.

Oma sõnavõtu lõpetas Akkermann sõnadega: „Ärge tulge erakonda selleks, et midagi saada. Erakonda on mõtet tulla üksnes ainult selleks, et anda oma panus Eesti elu paremaks tegemisele, pühendumisega riigile, mis meid kõiki on kasvatanud ja kus meil on hea elada. Ainult nii saame rääkida jätkuvalt eesti keelt ja oma lapsi eesti keeles kasvatada.“

Meelelahutuslikust poolest

Õhtu meelelahutuslikku osa täitsid Piccolo suupilliklubist Elmar Trink, Feliks Kark ja Rimma Punko, kes hakatuseks tutvustasid mitmeid suupille ja hiljem andsid koos viiuldaja Kristiga ka väikese kontserdi. Feliks Kark demonstreeris edukalt, et kakssada aastat tagasi Saksamaal 16-aastase Karl Friedrich Ludwig Buschmanni leiutatud suupillil võib mängida ka autoroolis Hands free režiimil ja hea tahtmise korral osutub võimalikuks koguni suupilliga laulmine.

Eduard Rajari korraldas laudkondade vahelise muinsuste teemalise viktoriini, mille käigus selgus, et vastajad teavad päris hästi Pärnu linna minevikku. Iga õige vastus lisas laudadele terve aplesiini. Kõige enam apelsiine kogunud laudkond osutus võitjaks.

Samal teemal: