Kunstnike ja rahvaesindajate leivad jäävad uues kunstihoones ühte kappi

“Linnagalerii töötab kitsastes tingimustes raekojas, kunstikooli rahvas käib tunde andmas üldhariduskoolides, kuna ei jätku ruumi,” selgitab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. “Mitu eragaleriid on lõpetanud tegevuse, kuna ei suuda “oma maja” ülal pidada või polegi neil varsti kuskil tegutseda, sest praegu asutakse erapindadel, mille omanik näeb neile teist tulevikku.”

Linnapea peab silmas eelkõige Mark Soosaare juhitavat Uue Kunsti Muuseumi, millele uue koha leidmine on juba ammu päevakorral. Maria Virta muuseumist aga plaanitavat kunstihoonet lahendusena ei näe.

“Kunstimuuseumi uue hoone rajamisele näitas linnavolikogu sel sügisel rohelist tuld, kinnitades selle idee Pärnu linna arengukavasse aastani 2035,” ütleb Virta. Samuti viitab ta Pärnu maakonna arengustrateegiale 2035+, kust on näha kolm kunstivaldkonna objekti.

Esimene neist on multifunktsionaalse kunstihoone ehitamine Pärnusse näituste ja kultuuriürituste korraldamiseks – see ongi projekt, millest rääkis linnapea.

Teine on muuseumi initsieeritud Läänemere Kunstisadama rajamine, millega on juba vaikselt algust tehtud. Ning alles kolmas on Uue Kunsti Muuseumi rajamine.

“Augustis 2018 tuli Uue Kunsti Muuseumi nõukogu kokku ja koos välisekspertidega valisime kunstimuuseumi uusi võimalikke asukohti. Leiti, et parimad paigad on Pärnu jõe paremkaldal ja just seal, kus Sauga jõgi suubub Pärnu jõkke,” selgitab Virta.

Seega bussijaama lähistele rajatavat kunstihoonet muuseumirahvas oma uue koduna ei näe.

Linnapea on veidi teist meelt. “Usun küll, et linna kunstihoone aitab lahendada ka muuseumi ruumiprobleeme,” leiab ta. “Muuseum saab kunstihoonet kasutada võrdsetel alustel, nagu teisedki kunstisündmuste korraldajad.”

Kindlasti saab uues majas vabamalt hingata ka Pärnu volikogu. “Rahvaesindajad nõuavad normaalseid töötingimusi, aga raekojas pole kõike soovitut võimalik neile pakkuda,” kirjeldab linnapea olukorda.

Mõte panna seadusandlik võim kokku kunstieluga võib tunduda üsna omapärane, tegelikkuses on linnagalerii ja volikogu samades raekoja ruumides juba viimased kaheksa aastat koos eksisteerinud. Uue maja ehitamise fakt ise näitab, et see koostöö on produktiivne olnud.

“Lisaks näitusesaalidele, mille kogu pind on 540 m², peaks seal olema võimalus etendada erinevaid kunstivorme: teater, muusika, tants, performance,” selgitab Raudoja. “Selleks on rajatavasse hoonesse planeeritud black box-tüüpi etenduste- ja konverentsisaal 250 istekohaga.”

Väiksemaid ruume üritusteks on veel hulgi. Uue pesa saab siin kunstikool. “Ei ole unustatud ka Pärnus tegutsevaid ja resideeruvaid kunstnikke, kellele luuakse mitmed ateljee-stuudiod ja projektiruumid oma loominguliste ideede realiseerimiseks,” lisab Raudoja. “Loomemajandust Pärnus peaksid elavdama ka loodavad rendipinnad.”

“Need aitavad katta hoone kulusid ja pakuvad ühtlasi võimalust ka ajutiselt Pärnus peatuda ning teha loometööd,” täiendab Kosenkranius.

Hoone haldajaks saab tõenäoliselt Pärnu Linnagalerii, mis on linna allasutus. Näituste ja kunstisündmuste korraldamise graafiku üle hakkab otsustama kunstihoone nõukogu.

“Majja on oodatud linnagalerii omaproduktsiooni kõrval ka teised näitusekorraldajad ja kunstimuuseumid nii Eestist kui ka kaugemalt,” lubab galerii juht Alar Raudoja. “Näitusesaalid peaksid vastama kõigile kaasaja tehnilistele ja turvanõue- tele.”

Kui palju maja täpselt maksma läheb ja millal valmis saab, ei tea linnapea veel täpselt öelda. “Esialgu on meil ühine soov maja ehitada, linna eelarvestrateegias 2020. aastaks 3,5 miljonit eurot ehituseks ja kokkulepe Eesti Arhitektide Liiduga korraldada arhitektuurikonkurss.”

Linnakujunduse spetsialist Janno Poopuu kinnitab, et hetkel on koostamisel arhitektuurivõistluse tingimused.

“Võistluse kavatseme välja kuulutada järgmise aasta alguses. Lisaks hoonele soovime ideelist lahendust Ringi 2 kinnistul paikneva linnaväljaku uueks visiooniks. Hoone ja väljak võiksid tulevikus toimida ühtse tervikuna, Aida tänava ühes otsas paiknev kontserdimaja koos rajatava kunstihoonega moodustaksid kesklinna sümboolse kunstitelje,” kirjeldab ta visiooni.

“Pärnu on nii suur linn küll, et tal võiks olla oma kunstihoone, mis meelitab galeriisid ja inimesi siia näitusi või kunstisündmusi korraldama,” arvab linnapea Romek Kosenkranius kogu asjast.

Alar Raudoja lisab, et kui kellelgi on välja pakkuda hea nimi pisut lohiseva Pärnu Kunsti­hoone asemele, siis võiks sellest linnagaleriile teada anda.