Võtan kõik need etapid praeguses hetkes üheskoos kokku, sest korvpall on olnud minu elu. Et see nii läinud, on olnud asjade loogiline kulg, üks on täiendanud teist. Mängija oskused ja kogemused, treeneri oskused ja kogemused ning nüüd tulevad need kõik kasuks korvpalliliitu juhtides.

Kui mängimise lõpetasin, olin kindel, et treeneriks ma ei hakka. Sest nägin kõrvalt seda rasket tööd, mida treeneril tuli teha. See kulutas. Kuid elul olid minuga omad plaanid. Ja ühel hetkel lihtsalt sattusin treeneritööle ning järgmisel hetkel hakkasin juhtima korvpalliliitu. Uues ametis ei ole ma vaadanud tagasi, sest see on möödanik. Iga asja tuleb teha omas hetkes.