Esialgne uuring: pool piiriäärsest rahvast toetab Valka ja Valga ühendamist

Täna esitles Saar Poll uuringut, mille järgi toetab 45% Eesti piiriäärsetest elanikest ning 62% Läti piiriäärsetest elanikest Valka ja Valga ühise omavalitsuse loomist.

„Samal ajal kui Euroopa näitab lagunemise tendentse, oleks Valka ja Valga ühendamine integratsiooni sümbol,” ütleb Valga riigimaja saalis Igor Gräzin, kelle viie aasta eest algatatud piiriülese omavalitsuse või kreisi loomise idee Euroopa Parlamendis viibitud aasta jooksul uue hoo sisse on saanud.

Gräzin leiab, et on toimunud oluline läbimurre sellest ajast, mil arvati, et idee on hullumeelne kuni selleni, et asja üle tõsiselt aru peetakse. Tema sõnul annab vastne uuring kahe riigi omavalitsustele esmase mandaadi ühinemisega edasi liikumiseks.

Ühtlasi meenutab ta, et ettevõtmisele on toetust avaldanud Euroopa Regioonide Komitee.

„Kaksiklinn Valgana on õigus pretendeerida hoopis teistele rahadele kui ühelgi teisel maakonnal Eestis,” sõnab Gräzin ning rõhutab, et Euroopa Liidul on selliste ettevõtmiste jaoks palju vaba raha.

Riik on soosiv

Uuringu esitlusel võtab sõna ka viimast nädalat riigihalduse ministri rollis olev Janek Mäggi, kes ütleb, et Eesti riik seesugusele ettevõtmisele kätt ette ei paneks. Läti seisukohta ei õnnestunud täna aga kuulda, kuna uue valitsuse moodustamine võttis nii palju aega, et uuringu esitlusele Läti riigi esindajad ei jõudnud.

„Loomulikult tuleb testida kõiki ideid, kuidas neis Eesti nurkades elu paremaks muuta, kuhu riik hästi ei ulatu. Usun, et suund mille Igor on ette võtnud, on õige,” ütleb Mäggi. „Tuleb päris palju vaeva näha, et jõuda usutava formaadini, mida on võimalik riikide vahel kokku leppida.”

Mäggi sõnul on probleemi olemus see, et poliitiliste kokkulepete saavutamine on isegi Eesti riigi sees suhteliselt keeruline, mis tähendab, et Lätiga veelgi keerukam. Samas ütleb minister korduvalt, et kui riigile pakkuda toimivaid lahendusi, ei ole probleem neid ellu viia.

Mäggi lisas PR-eksperdina, et Valga hääl on avalikus ruumis liiga vaikne ning selleks, et enda muredele ja rõõmudele tähelepanu tõmmata, peavad nad aktiivsemalt neist rääkima.

Läti sünnitajad päästnuks osakonna

„Eesti poolelt saame aru, et ilma koostööta me ei pääse,” ütleb Valga vallavanem Margus Lepik, kelle nägemus koostööst on sarnane kui Valka omavalitsuse juhil.

Lepik toob näite selle kohta, et kuni 2012. aastani said Valgas sünnitamas käia ka Läti kodanikud, keda oli üle 200. Selline hulk sünnitajaid oleks võinud ära hoida sünnitusosakonna sulgemise.

„Omavalitsusjuhtidena tunneme teatud valdkondades päris selgelt, et takistused algavad finantseerimisallikate juurest,” ütleb vallavanem ning tänab ministrit heade sõnade eest ja avaldab lootust, et riigi tugi tuntavamaks muutub.

Koostöö likvideerida!

Tegelikult ootab Gräzin aga seda, et Valga ja Valka vahelises asjaajamises toimuks kvalitatiivne hüpe, mille lävel me juba oleme.

„Koostöö Valga ja Valka vahel kuulub likvideerimisele. Miks? Sest jääb ainult üks Valga, üks volikogu, üks linnapea, ei ole mingit kooskõlastamist. Likvideerime kakslinluse ning loome uue linna!” leiab optimistlik europarlamendi saadik.

Uuring näitas, et idee on veel toores

Saar Polli uuringute juht Andres Viia andis ülevaate uuringust „Elanikkonna valmisolek piiriülese omavalitsuse moodustamiseks”, milles joonistusid välja üsna märgatavad erinevused Eesti ja Läti elanike vastustes.

Jaanuaris läbiviidud uuringus küsiti 664 inimesest koosnenud valimilt esmalt, kuidas praegu erinevat sorti teenuste kättesaadavusega rahul ollakse.

Kummagi riigi vastajad hindavad tänast omavalitsuse ja riigi poolt tagatud teenuste kättesaadavust üldiselt pigem positiivselt.

„Läti vastajad olid paljude teenuste osas positiivsemalt meelestatud kui eestlased,” kirjeldas Viia suhtumist, mis mitmele kohalviibinule üllatusena tuli. Läti poole inimesi näiteks kommunaalteenuste kvaliteet kuigivõrd ei häiri, aga Eestis oli rahulolematus suurem.

Kui küsiti, kas ühise omavalitsuse loomine võiks olukorda parandada, siis ei osanud küsimusele vastata ligikaudu viiendik küsitletutest.

„See näitab, et idee on suhteliselt toores ning vajab tutvustamist,” kommenteeris Viia.

Läti vastajad nägid riikideülesest koostööst oluliselt rohkem kasu kui Eesti vastajad, pidades peamiseks koostöövaldkonnaks tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet. Viia sõnul võib põhjuseks olla see, et Eestit peetakse teatud teenuste mõttes arenenumaks.

Need, kes ideesse ei usu, nimetasid põhjusena peamiselt, et nad ei ela piiri ääres. Takistustena nähti ka keelebarjääri, erinevat kultuuriruumi ja võõrast keskkonda.

„Eesti poolel ütlesid sageli vastajad, et kõik teenused on omal kohapeal olemas, Läti poolelt tuli selliseid vastuseid vähe,” ütles Viia.

Küsimusele, kas luua Valkast ja Valgast ühine linn, vastas toetavalt või pigem toetavalt 45% Eesti, aga 62% Läti vastanutest. Mõlema riigi puhul suhtusid nooremad, 18-39 aastased elanikud ideesse positiivsemalt.

Kui juttu oli laiemast ühisest omavalitsusest kui vaid Valga ja Valka, siis pigem ei pooldanud ettevõtmist Eestist 29% ja Lätist 21% vastanutest, kes arvasid, et see ei muudaks midagi ning oleks lisakulu.

Igor Gräzini ja Euroopa Parlamendi ALDE-fraktsiooni tellitud uuringus osalesid Eesti poolelt Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakonna elanikud. Mitmed uuringu esitlusel viibinud leidsid, et kui uuringutega edasi minna, tuleks keskenduda konkreetselt Valgale ja Valkale.

Kogu uuringuga saab tutvuda Saar Polli kodulehel.