2010. aastal valiti see viie kauneima lasteraamatu hulka. Kaks aastat hiljem hakkas Nukufilm tegutsema, et sellest raamatust film saaks. Kulus seitse aastat, ja ennäe – 78minutine nukufilm “Kapten Morten lollide laeval” ongi valmis saanud. “See, et tootmine pikale venib, oli teada. Aga et just nii pikale? Et saab raske olema – mingeid illusioone ei olnud küll kergest ja ilusast elust,” tõdeb Nukufilmi produtsent Kerdi Oengo tagasi vaadates.

Täispikk nukufilm ”Kapten Morten lollide laeval”

Eesti, Belgia, Iirimaa ja Suurbritannia ühistöö.
Režissöör: Kaspar Jancis.
Produtsendid: Kerdi Oengo, Andrus Raudsalu, Paul Cummins, Mark Mertens, Robin Lyons.
Stsenaristid: Kaspar Jancis, Mike Horelick, Paul Risacher, Robin Lyons.
Operaator: Ragnar Neljandi.
Helilooja: Pierre Yves Drapeau.
Tootjad: Nukufilm OÜ, Telegael, Grid VFX, Calon.
Kinodes alates 21. märtsist.

Partnerite otsimine

Täispikk nukufilm ei ole väga tavaline asi. Ja selge, et väike stuudio üksi nii suurt projekti ette võtta ei saa. Et üldse partnereid võiks otsima hakata, tuli raamatust kõigepealt teha stsenaarium.

“Saime Media fondist arendustoetust. USA stsenarist Mike Horelick kirjutas esialgse variandi. See aitas kõvasti. Nii kui valmis stsenaariumi võimalikele partneritele näidata sain, hakkas tekkima koostööhuvilisi,” meenutab produtsent. Lõpuks jäid kampa Iiri produktsioonifirma Telegael, Belgia firma Grid VFX ja Calon.

“Kui partnerid on leitud, peavad kõik saama paika rahastuse. Selliseid fonde nagu meil EFI ja Kulka, on Euroopas vähestel riikidel,” teab Kerdi Oengo. “Mitmel on tax credit-süsteemid, paljud peavad aga televisioonist ettemüüki otsima ning omal riisikol tegema.”

Suur väljakutse oli töö organiseerimine riikide vahel, plaanide ja finantside klapitamine. Täispika nukufilmi ülesvõtmiseks kulub umbes aasta – üks animaator teeb päevas keskmiselt 5–7 sekundit filmi. Samuti nukkude valmistamine on pikk protsess. Aega nõuab ka pärastine pildi järeltöötlus – näiteks vett ei saa ju kuidagi animeerida, see tuli teha arvutis.

Animaatori saladused

Märt Kivi on animaatorina töötanud üle 20 aasta. Animaator loob tema sõnul oma animatsiooniga karakteri, mida ekraanil näeme. See on põnev, aga tehniliselt väga nõudlik amet.

“”Morteni” nukud sündisid režissöör Kaspar Jancise töölaual. Edasi katsetasime juba ruumiliste nukkudega – kas tegelane ikka saab hüpata, istuda, kõndida jne. Kui ei, tuli ümber teha,” kirjeldab Märt Kivi tööprotsessi.
Märt Kivi ja marionett

Nukud on 23–35 cm pikkused. Väiksemad ei saa olla, sest detailid läheks väga mikroskoopiliseks. Aga ka suuremad mitte, sest nuku suurusest sõltub dekoratsiooni suurus. Nukkudel on Märt Kivi sõnul kuulliigenditega metallkarkass, mille ümber on keritud õhuke poroloon, et saada anatoomiline kuju. Käed, nägu ja kohad, kust paistab ihu, vormitakse pehmest silikoonist.

See oli äärmiselt põnev rahvusvahelise koostöö kogemus, õppisime üksteiselt.
Animaator Märt Kivi

Kogu dekoratsioon on Märt Kivi sõnul ehitatud nii, et nukku saaks sinna kinnitada. Kasu­tatakse puitu, paksendatud pappi, PVC plasti – sinna on hõlbus lasta väikesi kruvisid, mis käivad läbi nuku jalalaba, et nukk püsti püsiks. Nuku sees on juveliiri täpsusega tehtud väikesed kuulliigendid, mis aitavad tal asendit hoida. Silmadel on keskel pisiksed augud, mille kaudu saab neid nõelaga õigesse asendisse liigutada. Silmalaud, sõrmed jm väiksemad detailid lähevad paika pintsettidega.

Võtted Eestis ja Iirimaal

Kuna “Kapten Morten lollide laeval” on seiklusfilm, siis on seal hüppamist, lendamist ja ronimist. Kivi toob näiteks kaadri, kus peategelane Morten pannakse ühe teise tegelase poolt marionetina liikuma, olid Morteni jalgade ja käte küljes nöörid, kaamera kõrgel tema pea kohal ja nöörid jooksid üles kaadrist välja.

“Mulje pidi jääma, nagu liigutaks keegi Mortenit nööridega. Selle jaoks oli kaamera taga suur metallplaat, kus olid küljes magnetid väikeste aasadega. Aasadest läksid nööriotsad läbi, ja kui magneteid liigutada, oli efekt saavutatud,” kirjeldab Märt Kivi ühe põneva kaadri sündi.
Animaator Märt Kivi moosipallimasina ja Rohutirtsuga.

Kõigepealt toimusid võtted Eestis – umbes 13 kuud ja filmiti 40 minuti jagu. Seejärel algasid võtted Iirimaal Galway lähedal. Eestist läksid sinna Märt Kivi ja Ragnar Neljandi operaatoritena, Heigo Eeriksoo nukumeistrina ja Merili Laur dekoratsioonimeistrina. Iirimaal käis võte viies dekoratsioonis ja kokku oli kaheksa animaatorit.

“Kõik nukud olid väga ägedad oma veidrate iseloomudega, aga Morten meeldib lõpuks kõige rohkem. Võib-olla sellepärast, et temaga sai kõige enam mängitud. Muide, Morteni nukke oli kokku viis ja teisi tegelasi enamasti kaks, et saaks paralleelselt filmida eri dekoratsioonides,” märgib Märt Kivi.

Kõige kallim film

Filmi rahastamine ei läinud päris plaanimööda. Aastatel 2017–2018 räägiti Nukufilmi kriisist ja firma võttis laenu, et “Morteni” tootmine seisma ei jääks.

Vitsad on saadud ja midagi on ette näidata. Iseasi, kas me täispikka niipea ette võtame.
Produtsent Kerdi Oengo

“Meie eelarve kujunes lõpuks kokku 7,2 miljonit eurot. See summa jagunes kolme riigi vahel,” ütleb Kerdi Oengo. Ning lisab, et Iirimaal ja Belgias on hinna- ja palgatase hoopis kõrgem kui meil. Kui eestipoolne eelarve oli 1,9 miljonit, siis Eesti riik toetas 920 000 euroga. “Laenu sundis võtma asjaolu, et loodetud tootmistoetus Eurimagesist jäi saamata,” lisab Oengo.

Omaette tegu oli filmile müügiagendi leidmine. “Nukufilme on tõesti vähe ning vaataja on harjunud Disney ja Pixari stuudiote 3D-animatsiooniga. Eesti väiksus siin ka kasuks ei tulnud,” ütleb Kerdi Oengo.

Film jõudis välislevisse 2018. aasta augustis Prantsusmaal. Näidatud on seda veel Poolas ja Sloveenias, müüdud Lõuna-Koreasse, Lõuna-Aafrika Vaba­riiki ning USA ja Kanada videoturule (VoD ja DVD), Kanadas ka kinodesse. Ehkki filmi eestikeelne versioon sai salvestatud juba eelmisel aastal, oodati ära “Eesti 100” filmide linastumised, et mitte nende varju jääda.

Kerdi Oengo arvab, et järgmisi taolisi filme on juba hulga lihtsam teha: “Vitsad on saadud ja midagi on ette näidata. Iseasi, kas me täispikka niipea ette võtame.”

Animaator Märt Kivi lisab: “See oli äärmiselt põnev rahvusvahelise koostöö kogemus, õppisime üksteiselt.”

Kommentaar
Kaspar Jancis, režissöör
Film nagu doktoritöö

Filmi tegemine oli minu jaoks justkui doktoritöö. Arvan, et looja peab jääma truuks oma põhimõtetele samuti nagu Morten oma laevale. Seda hoolimata takistustest ja ahvatlustest, mis talle sel teel ette satuvad. Vastukajad on olnud positiivsed, ja minu rahustuseks on välja toodud puudused väga erinevad, mis tähendab, et filmis pole selgelt nõrka kohta.

Mõningad stseenid võivad tunduda mõne jaoks ohtlikud. Aga me ei tohi sulgeda silmi ka elu pimedama poole suhtes. Eelkõige on “Kapten Morten” aga ilus ja positiivne film.