Taliviljad on meie põldudel sellel aastal läbi ajaloo suurima osatähtsusega ja senise arengu järgi ka väga häid tulemusi lubamas. Oletame, et nii endised kui ka uued võistlejaid on juba oma teadmisi nendel põldudel rakendanud ning korralik vundment heade saakide saamiseks on rajatud. Seda kõike peab aga nüüd pidevalt täiustama ja arendama, et tulukas tulemus üles ehitada.

Oleme püüdnud tuua välja huvitavaid seoseid tehnoloogiate, mullastiku ja ilmastiku vahel. Eesmärgiga tuua välja just need tehnoloogiad, kus vähemaga on saavutatud enam ning toodetud põllul võimalikult väikese süsiniku- ja energiajalajäljega, niisiis keskkonnateadlikumalt.

Väga oluline on õppida parimaid kogemusi naabermaadest. Omal ajal sai viljelusvõistlus ellu kutsutud soomlaste eeskuju järgides. Eelmisel suvel käisime ekspertidega nende SatoKisa võistluspõlde vaatamas ja silma jäi nii mõnigi idee, mida ka meil rakendada, et võistlus veelgi huvitavamaks kujuneks.

Läti taimekasvatajate võistlust Zelta Lauks (“kuldne põld”) on jälle meie eeskujul juba kümme korda peetud.

Inglismaa saagivõistlus YEN on meile huvitav eelkõige selle poolest, kuidas üle 16 t/ha nisu­saake saada ning muidugi ka nende idee poolest leida maksimaalse potentsiaalse saagi seos mullastiku ja ilmastikutingimustega. Püüame teha koostööd YENi korraldajatega, et hinnata ka meil põllupõhist potentsiaalset võimalikku saaki sõltuvalt mullastikust, veevarudest, päikese hulgast jne. Loodame, et õnnestub ka mõne meie põlluga nendega korraspondentsvõistlust pidada ja võimalusi võrrelda.

Hea uudis on see, et EMÜ tudengite praktilise õppuse vormiks viimasel kolmel aastal on saanud miniviljelusvõistlus. Lisaks raamatutarkusele on seal tudengitel kohe näha, kui palju ikkagi sõltub õigetest rakendusotsustest.

Viljelusvõistluse tulevik on jätkuvalt kolmevõistlus, kus arvestatakse nii saagikust, kvaliteeti kui tulukust. See on unikaalne võistlusvorm, sest mujal maades hinnatakse üldjuhul kas saagikust, tulukust või ka kvaliteeti, kuid mitte taoliselt komplektselt.

Tänavuse aasta uuenduseks on see, et püüame käivitada ka külvikorravõistluse, mille puhul pole niivõrd oluline ühe aasta supertulemus, kui just ühtlaselt stabiilne tase viie aasta kestel.

Võistlus ei oleks põnev, kui poleks auhindu. Lisaks traditsioonilistele sponsorite lubatud uutele katsetoodetele on kokku lepitud, et iga kultuuri parim osaleb järgmisel aastal õppereisil Saksamaa põldudele ja Bayeri katsekeskusesse. Täiendavalt lubasid toetajad firmad seekord panna kokku ka auhinnafondi ühele peavõitjale, et ta saaks koos abikaasaga hooaja järel omal valikul kuskil puhkamas või õppimas käia. Tegelikult toimetavad ju võistluspõlluga väga sageli mitte ainult võitjad, vaid ka nende pered ja kaastöölised.

Registreerimine 15. juubelivõistlusele on avatud. Vormi leiab viljelusvõistluse kodulehelt www.viljelusvoistlus.ee.