"Ta kogub talvevarusid ning varjab toidupoolise teiste eest käepäraste vahenditega," selgitab näriliste asjatundja, kes kahtlustab, et hiir võttiski mett kui oma aaret, mida tuleb võõraste pilkude-ninade eest peita. Mees lisab, et ehkki mesi on omajagu ahvatlev, ei saa hiir seda palju korraga süüa, just nagu inimesedki.

Miljutin tõdeb, et niisugune teguviis on hiirte puhul üpris tavaline."Vahel inimesed leiavad mõne mürgitatud toidupala niiviisi kinnikaetult ning arvavad, et hiired teevad seda liigikaaslaste kaitsmiseks," räägib mees.

Zooloogi hinnangul on tegemist tõenäoliselt kodu- või kaelushiire käppade tööga.

Koduhiir on väike, hallikas ja hiirelõhnaga. Eestis on ta inimkaasleja, seega elabki enamasti hoonetes. Kaelushiir on Euroopa suurim hiir, pealt punakaspruun, valge kõhualusega. Hiirelõhna tal pole. Kaelushiir on puistute elanik kuid külmal ajal võib sattuda ka hoonetesse, eriti maapiirkondades. Mõlemad liigid varuvad Miljutini sõnutsi talveks toitu, kuid kaelushiired on selles eriti usinad.