Analüüs näitas ka, et Harjumaalt, sh Tallinnast, kus elab 45,2% Eesti rahvastikust ja 38,6% Eestis elavatest eestlastest (31.12.2017 seisuga), pärineb 33,7% peol esinevatest rühmadest. Seega pole väited Tallinna ja muu Harjumaa rühmade eelistamisest leidnud tõendamist.

Harjumaa puhul võib rääkida hoopis alaesindatusest (0,75), mis on tugev ka Lääne- ja Ida-Virumaal (0,81 ja 0,24). Kõige parema esindatusega on Hiiumaa (2,96), järgnevad Järvamaa (2,14) ning Läänemaa (2,0)*. Koondandmeid näeb tabelist.

Arvestades Põhja-Eesti rahvastiku eestlaste väiksemat osakaalu, sai hinnatud ka peole pääsenud rühmade osakaalu suhtes maakonnas elavate eestlastega. Sellest nähtus, et kahekordne üleesindatus on Hiiu- ja Läänemaal, kolmandikuline alaesindatus Lääne-Virumaal.

Parema ülevaate saamiseks oleks tarvis analüüsida ka peole kandideerinud rühmade arve suhtes nii peole jõudnud rühmade kui rahvaarvudega. Statistilisi seoseid võib ilmneda mujaltki. Näiteks harjutusruumide kättesaadavus peaks maapiirkonnas olema reeglina parem kui Tallinnas, samuti peaks tantsijad, kes elavad harjutuspaigast kuni 30 kilomeetri kaugusel, autoga liiklemise korral olema harjutuspaigale ajaliselt lähemal kui Tallinnas. Aga jäägu see juba põhjalikuma uuringu teemaks.

Käesolev põgus statistiline analüüs näitab, et Põhja-Eesti, sealhulgas Tallinn ja Harjumaa, on võrreldes muu Eestiga tantsupeol nõrgemalt esindatud ning et kõige usinamad tantsijad-võimlejad on kahes kõige väiksemas maakonnas Lääne- ja Hiiumaal.

* Loos olid algselt Läänemaa andmed ekslikud, ent on nüüd parandatud.