Erinevus ei pruugi alati kasuks tulla

Minu vanemad pidasid alati kanu – üheksa valget tõupuhast munejat ja üks soliidne kukeisand. Hommikuti äratas ta meid oma heleda kiremisega ja ema pani härjasilmad pannile.

Kord Kurtna linnuteadlaste juures käies pakuti mulle aga kahte inglaste aretatud kirjut kana, kes pärast rõnga kaotamist olid teadusele kaduma läinud.

Lasin nad kodus teiste sekka, et koos rõõmu tunda.