Juuli alguses hukkunud mesilaste surma põhjus jäi selgusetuks

Mesinik Väino Eskla usub, et mesilastele sai saatuslikuks mingi taimekaitsevahend, mida kasutati koduaias, sest kliiniline pilt viitas mürgistusele.

Kuigi juuli alguses Väino Eskla mesilas hukka saanud mesilaste surma põhjusena kahtlustati esiotsa mürgistust, ei leitud laboris mesilastelt taimekaitsevahendite jääke. Mürgistusele viitas asjaolu, et hinge vaakuvatel mesilastel olid iminokad pikalt väljas. Surma sai ligi mõnisada lennumesilast.

Põllumajandusuuringute Keskuse laboris otsiti multimeetodiga mesilastest kõikide taimekaitsevahendite toimeaineid (kokku ligi 300), mida määrata annab, kuid nende jääke mesilastest ei leitud. Lisaks analüüsiti üksikmeetodiga veel kolme toimeainet, mida eelneva meetodiga määrata ei saa, kuid ka neid ei leitud.

„Põllumajandusamet saab kinnitada, et mesilaste hukkumise põhjusena ei ole alust kahtlustada taimekaitsevahendite kasutamist,” lausus ameti kommunikatsiooninõunik Annika Kubja.
Mesilasi uuriti ka viiruste, näiteks akuutse paralüüsi jt osas, kuid ka neid ei leitud.

Mesilastel tuvastati küll seitse varroalesta 300 mesilase kohta, kuid see ei ole veterinaar- ja toiduameti kommunikatsioonispetsialisti Elen Kurvitsa sõnul mesilaste elule ohuks.

Väino Eskla on siiski seda meelt, et mesilastele sai saatuslikuks mingi taimekaitsevahend, mida kasutati koduaias, kuivõrd kliiniline pilt viitas mürgistusele. „Ju oli kogus väike,” märkis ta.

Eskla ka filmis tookord oma hinge heitvaid mesilasi ja pani video üles Facebooki gruppi Mesindushuviliste Klubi. Staažikad mesinikud märkisid seepeale kommentaarides, et tegemist on mürgistusnähtudega.

„See on mesilastepidajatele hea õppevideo, et nad teaksid reageerida, kui mesilasi niisugustena näevad. Mesilasi on vaja ikka iga päev vaatamas käia,” toonitas mees.

Rohkem mürgistusnähte Eskla mesilastel ei ilmnenud.
Veterinaar ja toiduameti kinnitusel ei ole pärast seda juhtumit ka mujalt teateid mesilaste hukkumisest saabunud.