Eestis tegutseb ühtekokku ligi 500 toidutööstusettevõtet (sh joogitööstus), mis annavad tööd ligi 15 000 inimesele. Ligi 70% toidutööstuste toodangust jõuab eestimaalaste toidulauale, kolmandik aga eksporditakse naaberriikidesse ja kaugematesse sihtkohtadesse.

Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja 100% antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili. Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav, tootmine kiire, automatiseeritud, hügieeniline ja keskkonnasõbralik.

Eesti tarbija on terviseteadlik


Kuigi toidutööstuste peamine eesmärk on tagada kvaliteetsete põhitoiduainete kättesaadavus taskukohase hinnaga, siis üha rohkem pööratakse tähelepanu ka toidu kõrgele toiteväärtusele, kasulikkusele ja Eesti perede toidumenüü mitmekülgsusele. Eesti tarbija on väga terviseteadlik, mistõttu püüdlevad toidutööstused selle poole, et toit oleks võimalikult naturaalne, kunstlike lisaaineteta ning ei sisaldaks ülemäära palju soola ega suhkrut, et toidu toorainesisaldus oleks võimalikult kõrge.

Eesti toidutööstused jälgivad mitmeid riiklikke standardeid, millest paljud on seotud pakendimärgistusega – nimelt peab pakend andma tarbijale loetaval ja arusaadaval moel informatsiooni toote koostise ja päritolu kohta. Lisaks kasutavad tootjad mitmeid toidumärgiseid, mis aitavad tarbijal toidukaupades paremini orienteeruda.

Allikas: www.eestitoit.ee


Mis on toidu- ja joogitööstust viimase saja aasta jooksul enim mõjutanud?

Janek Kalvi, AS Liviko juhatuse esimees

Tooksin viimase saja aasta jooksul toidu- ja joogitööstust enim mõjutanud aspektidena välja tehnoloogiliste lahenduste ning seadmete hüppelise arengu ja kättesaadavuse paranemise. Samas, sada aastat on nii pikk periood, et siia sisse jääb ka mitmeid poliitilise paradigma muutuseid, mis omakorda on mõjutanud turgude ja tööstuste arenguid väga suures ulatuses. Kolmas suur mõjutegur on globaliseerumine. Meil on privileeg elada ajal, kui saame kombineerida parimaid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja vanu järeleproovitud tootmismeetodeid ning luua sellest sünergiast midagi uut, väga kvaliteetset ja tänapäevast paljude maailma turgude jaoks.

Rauno Viljas, AS-i Tartu Mill ostujuht

Rahva tarbimisharjumused on suurim toiduainetööstusi suunav tegur, kuid meie jaoks mängib rolli ka ilmastik, sest oleme vahetult sõltuvuses põllumeeste kasvatava vilja kvaliteedist ja saagikusest. Tehnoloogia ja veskid on sajandiga palju muutunud. Ligi 100 aastat tagasi olid kasutusel aurujõul töötavad veskid, mis olid oma olemuselt suured ning tootluselt tagasihoidlikud. Tarbijast rääkides usume, et tänu riiklikule Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvele ning pidevale Eesti Toiduainetööstuse Liidu teavitustööle on tarbijaskond üha teadlikum toidu mõjust tervisele, pöörab tähelepanu toiduohutusele ja hindab Eestis toodetud toidu kvaliteeti kõrgelt.

Fakte Eesti toiduainetööstuse 2018. aasta I poolaastast

- 2018. aasta esimese kuue kuuga tootsid toiduainetööstuse ettevõtted kokku ~770 mln euro eest toodangut, millest kolmandik (~270 mln €) eksporditi.
- Tööjõumahukamad tegevusalad toiduainetööstuses on liha- ja pagaritööstus, kus tegutses 2018. a I poolaasta seisuga vastavalt 20,8% ja 19,9% toiduainetööstuses tööga hõivatud inimestest.

Allikas: maaeluministeerium