Ta lisas, et metsadel ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka tänaste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist on pea ainsa tööstusharuga, kellel on pakkuda lahendusi. Üha suurem on nende teadlaste hulk, kes soovitavad vanad puud langetada ja nende asemel uued istutada, sest õhust seovad aktiivselt süsinikku noored kasvavad puud. „Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub puidus tohutu potentsiaal kliimaprobleemide lahendamisel,” kirjeldas Nigul.

Metsasektori panus Eesti erinevate piirkondade tööhõivesse
Metsasektori panus Eesti erinevate piirkondade tööhõivesse
2017. aastal töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust selgus, et kaudne ning kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades. Niguli sõnul on oluline, et inimesed näeksid metsandust laiemalt. „Metsa- ja puidusektor panustab Eesti majandusse ja seeläbi inimeste üldise heaolu kasvu erinevate valdkondade kaudu,” sõnas ta.

Metsa- ja puidusektor on eriti oluline tööandja Kesk- ja Lõuna-Eestis, panustades märkimisväärselt kohalike elanike toimetulekusse ja seeläbi regionaalsesse arengusse. 2017. aastal moodustas metsandussektor vastavalt 19,7% ja 15,4% mainitud piirkondade tööhõivest. Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. „Töökoha olemasolu on üks olulisemaid tegureid, mis seob inimese ühe või teise elupaigaga. Uuringutulemused annavad kindlust väita, et metsandussektoril on täita suur roll elu säilimisel Eesti maapiirkondades,” ütles Nigul.

Jaga
Kommentaarid