Liina sõnul on ta pea 30 aastat puukoole pidanud isa Vahuri kõrval istikutega askeldanud maast madalast. Sestap oli ka maaülikooli minek kui elukäiku sisse programmeeritud ja nüüd saab diplomeeritud magister oma teadmisi igapäevaselt rakendada Vana-Kuustes, kus sirgetes ridades saavad suureks ja viiakse mullapallidega uude elupaika kuni viiemeetrised puud. Nelikümmend lehtpuuliiki ja teist sama palju okaspuid. Kogu töö tehakse ära ainult nelja inimese ja masinate jõul.

Teie võimekat masinaparki vaadates tekib kohe küsimus, kui palju üldse tänapäeval labidat vaja läheb?

See puu siin (näitab käega puu poole, mille otsas jõngermann juba vaat et ronida saaks) on kasvanud 15 aastat, käsitsi ei tee selle ümberistutamise juures enam midagi ja ega ei teinud enne sedagi. Ridade vahesid niidab traktor, ümberistutaminegi käib masinaga. Mis ma siin ikka käsitsi teen? Käsitsi ei tee enam midagi. Aga loomulikult on siingi olnud ajad, kui labidale valu anti. Veel kümme-viisteist aastat tagasi kaevati suuri puid käsitsi välja. Üks mees suutis päeva jooksul neli kuni kuus suurt puud välja kaevata. See tähendas seda, et tema ainult viskas mulda, järgmine inimene pakkis. Tänu masinatele on jõudlus nüüd hoopis teine. Kasutame kaht Ameerika ümberistutusseadet, mis töötavad koos Bobcatiga. Väiksemal on kolm, suuremal neli tera, mis surutakse nagu labidad otse puu alla ja mis tõstavad puu tükkis mullaga kenasti välja. Kui seda riistapuud ei oleks, siis sellist puukooli pidada ei saaks, sest käsitsi ei jõua selle mahu juures enam midagi teha.

Mainisid ümberistutamist.

Jah. Ignase puukoolist ei lähe välja ükski puu, mida pole siin kasvamise jooksul vähemalt kaks korda ümber istutatud. Elujõulisuse ja uues kohas kohanemise seisukohast on see äärmiselt oluline, sest nii areneb välja tihedam juurestik ja see annab puule võimaluse kliendi juures ka ellu jääda. Esialgu laseme tal rahus kaks-kolm aastat sirguda, alles siis hakkab see ümberistutamine pihta. Kolmemeetrisel taimel peab olema selline juurelõikus juba vähemalt kaks korda tehtud.

Kuhu teie suured puud Eestis põhiliselt jõuavad?

Igale poole üle Eesti, Narvast Kuressaareni, ja nali naljaks, kadakaidki oleme Muhumaale müünud. Kuid puukooli asukoha tõttu läheb meie toodang põhiliselt ikkagi Lõuna-Eestisse.

Kuna ka me ise pakume istutusteenust, oleme viimase kahekümne aasta jooksul istutanud Tartu linna üle mitme tuhande suure puu. Näiteks oleme istutanud Emajõe kaldapealse hariliku vahtra allee, Tartu tammiku, ERM-i ja Raadi mõisa vahelisele alale üle saja suure viiemeetrise tamme ning haljastanud Idaringtee II ja III etapi. Oleme kuulnud, et linnainimesi paneb muretsema see, et puu istutatakse paika ja edasipidi keegi selle eest hoolt ei kanna. Meie nii ei tee. Kui me istutame Tartu linna puu, anname kaasa ka kaheaastase garantii. See tähendab seda, et hoolitseme puu eest, kastame seda ja tagame selle, et ta uude kohta ilusti kasvama jääks. Seega ei pea meie puude pärast muretsema.

Kuidas kujuneb välja ühe puukooli sortiment?

Teiste eest rääkida ei saa, sest käekirju ja eesmärke on erinevaid. Eks meilgi on olnud oma eksperimenteerimise aastad, aga lõpuks oleme ikkagi jõudnud välja selleni, et tegeleme ainult sellega, mis Eestis ellu jääb. Inimesele on ju oluline, et puu ta aias ikka ilusti kasvama läheks ja meie talvele vastu peaks. Eks neid pruune surmale määratud puid ja omanike õnnetuid silmi siin Eestis ikka näeb. Kui sa aga näed puukoolis ära, et üks või teine liik raske talve või pika põuaga vastu ei pea, siis seda liiki inimesele ei müü. Meie tahame pakkuda ainult kvaliteetset puud, et inimene saaks tulla ja valida endale selle kõige parema puu, mis valmistaks talle aias aastakümneid rõõmu. Muide, viimase aja märke on see, et ka jõulupuu ostetakse koju maja ette suure mullapalliga. Talvel ehitakse kenasti ära, muul ajal aga pakub elus puu niisama seltsi ja silmailu.

Kui ma nüüd homme tahaks tulla ühte sellist ostma, siis kas tõepoolest saan välja valida ühe parasjagu põllul kasvava puu?

Põhimõtteliselt küll. Seda meil kindlasti ei ole, et kaevame mingid taimed välja ja paneme siis müügiplatsile kuivama, et inimene saaks poolkuivanud puu koju viia. Meil valitakse kõigepealt põllult puu ja alles siis kaevatakse see välja. Mõni käib oma puud mitu korda vaatamas, enne kui tahab seda koju viia. Mida vähem taim siin väljakaevatuna kuivab, seda parem. Puu kaevatakse välja transportimise päeval või päev varem, mitte rohkem. Nii saab ka istutamist ilusti ette planeerida. Nii kui puu meilt välja läheb, nii ta uues kohas kohe ka maha pannakse. Ja enne seda räägime täpselt läbi ka kogu istutamise protsessi, et puud ei tõstetaks mitte tüvest, vaid pallist, ja muud peensused.

See pall näeb võrku ja riidesse pakituna küll üsna kummaline välja.

Isegi mõned haljastusfirmad, eraisikutest rääkimata, ehmatavad mullapalli ümbritseva võrgu ja riide peale ära ja on hirmul, et taime juured ei lähe läbi. Tegelikult on võrgu silm suur ja ajaks, mil juur jämedaks kasvab, on riie mädanenud ja võrk ammuilma maa sees ära lagunenud. Transpordi seisukohalt on nii pakitud puu ülimugav lahendus, kuid mitte ainult. Kui harutada palli toestav armatuur lahti, siis pall laguneb ja kodumuld, millega puu harjunud, pudeneb laiali. Kompaktne ja korralik mullapall on aga taimele äärmiselt vajalik, et ta uues kohas ilusti kasvama läheks.

Kui seda lugu loeb mõni linnainimene, kes iga natukese aja tagant terrassil potis kuivanud elupuude asemele uusi istutab, siis mida sa talle ütleksid, on neid üldse võimalik sedasi pidada?

See võib isegi õnnestuda, aga kindlasti on sellega palju tööd. Võib-olla isegi rohkem kui meil Ignase puukoolis.

Aga kindlasti mõelge alati selle peale, kui suureks puud tegelikult kasvada tahavad ning palju nad ruumi ja niiskust vajavad. Sellepärast soovitame istutada terrassil potis oleva puu aeda, kus ta ennast palju rõõmsamalt tunneb. Alati tuleks valida puule õige ja sobilik kasvukoht.

Kuidas istutada suurt puud?

Istutusaeg ei lõppe jaanidega! Suurt mullapalliga puud võib istutada ka augusti-, septembri- või lausa novembrikuus!
Tõsta taime mullapallist, mitte tüvest!
Istuta puu koos palli ümbritseva võrgu ja riidega. Kui need eemaldad, ei lähe puu kasvama.
Kasta-kasta-kasta! Suurele puule tuleb pärast istutamist anda 100–150 liitrit vett ja viie päeva pärast sama palju. Regulaarne kastmine algab 10–14 päeva järel (alati sama kogus). Seega, kasta tuleb harva, aga korralikult.
Suur puu tahab 2–3 vaiaga toestamist.
Hoidu väetamisest. Esimesel kahel aastal, kui suur puu tegeleb juurdumisega, ei tohiks anda väetist, komposti, sõnnikut vms.
Küsi nõu! Kui istutamise ajal või järel peaks tekkima mõni mure, võib Ignase puukooli alati helistada või kirjutada.

www.ignasepuukool.ee

Jaga
Kommentaarid