Põllumajandusameti peadirektor: läbi meediakajastuste võib ausatele põllumeestele tekitada palju kahju

Meie toidumaastikku on räsinud mitu skandaali, teemaks välis­maiste aiandussaaduste müümine Eesti omade pähe. See on tekitanud küsimuse, millega vastutavad amet­konnad tegelevad, et seda juhtuda saab.

Kas viimasel ajal pole avalikkus, meedia jne olnud liigselt tarbijakeskne; kas pole tekkinud vastuolu tootjate ja tarbijate huvide vahel? Et tootja elu tehakse järjest raskemaks?

Tõesti, läbi meediakajastuste võib ausatele põllumeestele tekitada palju kahju. Meedia ei tohiks üldistada, eriti pealkirjadega. Kui on avastatud petmised, siis tuleb alati ka teise poole arvamust kuulata. Läbi meediakajastuste tekib kohe mitu leeri. Selleks et need ära lepitada ja ühise eesmärgi nimel tööle panna, peavad riigiametid kaasama kõiki osapooli ja ümarlaudades asjad selgeks rääkima.

Millised on olnud viimaste aastate teravamad probleemid?

Taimekaitse osas olid teravamaid probleemid 2017. aastal aset leidnud kaks ulatuslikku hukkunud mesilaste juhtumit Lääne-Virumaal, kus mesilaste hukkumise põhjustas taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine.

Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus varasema vastandumise asemel on kõik osapooled – nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud – omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud. Kõik nad on kinnitanud, et ühine huvi on mesilastele ja teistele tolmeldajatele parimate võimalike tingimuste loomine, kuna koostööst võidavad nii taimekasvatajad kui mesinikud.