Mismoodi pärandada korter lapselapsele, mitte lastele?

Notari juures saan vanaemana teha annaku pojapojale, aga ebaselged on sellega kaasnevad juriidilised aspektid võlaõigusseaduse, pärimisseaduse, asjaõigusseaduse, tulumaksuseaduse alusel. Mille poolest erineb annak kingitusest (sest kinkelepingut ei soovi ma hetkel teha)? Millise kande (või märke) teeb kinnistusraamat korteriomandi omaniku kohta, kui on tehtud annak?

Soovin teada ka seda, kas annak on teatud tingimustega seotud – näiteks pojapoja vanusega, kes on praegu 17aastane. Palun selgitage, kas annaku võib vajadusel tühistada? Kas annaku vormistamisel notaris on vajalik annaku saaja kohalolek või piisab lihtkirjalikust volitusest?

Kas annaku vormistamisega saab annaku saaja korteriomanikuks pärimisseaduse või võlaõigusseaduse sätete alusel?

Lugeja Tiiu Tallinnast

Kinge antakse kingisaajale üle juba kinkija eluajal, annak aga alles pärast omaniku surma (pärimisseaduse § 56–72).

Näiteks on annak see, kui vanaema kohustab testamendis oma poega pärast surma andma pärandvara hulgast pojapojale üle ühe kinnistu. Muu vara, aga ka kõik vanaema kohustused, jäävad pojale.

Kuigi õigus annakule tekib annakusaajal pärimisõiguse ja testamendi alusel, ei muutu annakusaaja annaku eseme omanikuks mitte automaatselt pärandaja surmaga, vaid ta peab selle pärijalt välja nõudma võla- ja asjaõigusseaduse sätete kohaselt