Uus metsanduse arengukava ning riiklik energia- ja kliimakava määravad energeetikasse jõudva puidu mahtu ja kasutust. Kuid energiamajanduse tegelikku toimimist kujundavad mh puidu hind, kütusevabade energiatehnoloogiate areng, metsaomanike tegevus, ressursi paiknemine ja kättesaadavus. Nende mõjurite hetkeseisust ja suundumustest seekord ülevaate antaksegi.

Keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp märkis konverentsi avades, et lähitulevikus mõjutavad protsesse metsanduses kahtlemata kliimaprobleemid, Euroopa Liidu soov liikuda kliimaneutraalsuse poole ja meetmed, kuidas seda saavutada.

„Lähitulevikus seisavad ees energia- ja kliimateemalised arutelud. Aasta lõpuks peame jõudma valikuteni, kuidas täidame edaspidi kliimaeesmärke ja milliseks kujuneb meie energiaga varustatus,” märkis Lamp.

Põhjamaade tööstus himustab üha enam Eestimaa puitu

Rootsi konsultatsioonifirma Pöyry Management, mis muuhulgas tegeleb ka tööstusuuringute, toormeturgude ning tarneahelate analüüsiga, ekspert Per-Ove Nordström märkis Läänemere piirkonna puiduturu arengutest ülevaadet andes, et üleilmne trend on suurenev nõudlus igasuguse kiudmaterjali järele. Ja tagant lükkab seda arengut ennekõike nõudlus pakendimaterjali järele ning tööstus, mis neid materjale toodab.

Kõik see suurendab nõudlust paberi- ja papitööstuse põhilise tooraine – puidu, eelkõige okaspuupuidu järele. Sestap on Nordströmi sõnul oluline tegeleda pakendimaterjalide taaskasutamisega. Ta ütleb, et üldjuhul saab tavalist lainepappi saab ümber töödelda 6–8 korda, ilma, et selle kiuline struktuur oluliselt kannataks.

Hiina otsus enam mitte vanapaberit ehk siis taaskasutusse suunatud kiudmaterjali välja, sh Euroopasse vedada tähendab seda, et Euroopa turg jääb ilma kuni 300 miljonist tonnist taaskasutuseks sobilikust vanapaberist. Üks tonn jäätmepaberit võrdub aga tonni pärispaberiga ehk tonni puidumassiga.

Need on suured kogused jaa nüüd on küsimus, millega Hiina varasem vanapaberieksport asendada. Põhjus on selles, et varem Hiina ei suutnud oma vanapaberimassi ise ümber töödelda, ent nüüdseks on kõvasti selle arendamisse investeeritud ja enam-vähem kogu riigis tekkiv jäätmepaber töödeldakse ka kohapeal ümber.

Hiina jaoks muudab olukorra keeruliseks tõsiasi, et nõudlus paberi ja sellega seoses ka selle tootmiseks vajaliku tooraine järele on seal suur, puitu ennast aga Hiinas piisavalt ei kasva. Tegelikult on see globaalne probleem – kus puitu on palju (näiteks Venemaal, Brasiilias), seal on nõudlus suhteliselt madal, kus nõudlus kõrge (Euroopa, Hiina), jääb puidutooret üha enam vajaka.

Kõik see tähendab Nordströmi hinnangul nõudluse kasvu puidu järele, et sellest siis paberit- ja pappi toota. Teine valdkond, mis toorainekonkurentsis järjekorras, on puidu järjest suurenev kasutamine ehituses. Kolmas sektor, kes puitu ühe võimaliku alternatiivina fossiilsete kütuste kasutamisele näeb on energeetikasektor.

Puit lahendab ka pakendiprobleemid

Kuigi Per-Ove Nordström räägib valdavalt kiuvajaduse suurenemisest, käib jutt enamjaolt ikkagi puidust kui kõige sobilikumast ja n-ö läbiproovitumast toorainet pakendiprobleemide lahendamisel. Ja kuna Euroopas on suur hulk tööstusi, millesse investeeritud ning mis välja arendatud just puidutoorme kasutamisele.

Ainuüksi Euroopa tselluloositööstuse puiduvajadus suureneb aastas eeldatavalt 40 mln m³, sedagi üsna tagasihoidliku arvestuse põhjal otsustades, märgib Nordström. Ta lisab, et samahästi võib see number kujuneda ka kaks korda suuremaks, sest lähemate aastate nõudlust pakkematerjalide järele on üsna keeruline ette prognoosida.

Per-Ove Nordström ei usu, et energeetika võiks saada väga suureks konkurendiks tselluloositööstusele tooraine, st puidu valdkonnas. Ta usub, et kvaliteedivajadus on neil sektoritel ikkagi erinev.

Mis puudutab Eesti olukorda, siis Soome ja Rootsi olukorraga seda otseselt võrrelda ei saa, ent Nordström tõdeb, et pikas perspektiivis raiutakse siinmail metsa ülemäära palju, küll aga hindab ta heaks siinse metsaomaniku positsiooni, sest soovijaid tema metsas kasvava puidu järele on piisavalt, sh Rootsi ja Soome puidutööstused.

Sama suundumus valitseb ka Lätis ja Leedus. Ja kuigi teoreetiliselt on puidumassi piisavalt, siis piirkonniti see tegelikult siiski nii ei ole. Ja järjest enam hakkab seda nõudlust mõjutama energeetikatööstus, märgib Nordström. Tööstuse edukuse seisukohalt muutub üha olulisemaks, kuidas keegi selle puidu kätte saab.