Konkurss AASTA PÕLLUMEES | Tiina ja Ivo Tomson on parimad lihaveisekasvatajad
Parima mahetootja ja lihaveisekasvataja tiitli võitnud Tiina ja Ivo Tomson on seitsme aastaga oma tootmise tipptasemele viinud.
Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad juba 19. aastat konkurssi “Aasta Põllumees”, millega tunnustatakse inimesi, tänu kellele jõuab meie lauale igapäevane kodumaine toit. Soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Tänavusele konkursile on maamajanduse organisatsioonid esitanud kümme väärikat kandidaati. Tutvustame nende tegemisi Maalehe veergudel, lõpliku valiku teeb žürii sügisel.
Aasta põllumehe konkursi võitja saab auhinnaks ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. 1928. aastal võitis “Külvaja” kuju Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal. Koopia autor on skulptor Tiiu Kirsipuu.
Kuju üleandmisega soovivad Maaleht ja Põllumajandus-Kaubanduskoda rõhutada Eesti maaharimise ja põllumajanduse edendamise ajaloolist järjepidevust läbi sajandite.
Aasta Põllumees 2019 konkurssi toetab Selver.
Tõrva lähedal Patkülas nosib teeäärsel karjamaal rahulikult aberdiin-anguste kari, taamal kõrgub kaasaegne lautade-hoonete kompleks. Kaugelt paistab silma kaubamärk Vilsi Angus ja kogu hoonete ümbrus on korralikult tänavakividega kaetud.
Siin majandab nelja lapsega pere – Tiina ja Ivo Tomson, kes tulid põllumajandusse hoopis teisest valdkonnast, tulid uue mõtteviisiga ning korjavad nüüd järjest auhindu konkurssidelt.
Aasta algul pälvisid Tiina ja Ivo Tomson Maaelu Edendamise Sihtastuselt (MES) parima lihaveisekasvataja tiitli. Nüüd septembris aga kuulutati nad ka parimateks mahetootjateks. Konkursivõidu mahetootmises tõi korraldajate hinnangul Tiina ja Ivo Tomsonile nende väga professionaalne aretustöö, uuendusmeelsus ja hiljuti rajatud tootmiskompleks.
Pererahva sõnul on tore, et nende tegemisi Valgamaal on ka üle Eesti märgatud ja hinnatud.
Alustasid seitse aastat tagasi
Põlised tõrvalased Tiina ja Ivo Tomson tulid maale majandama seitse aastat tagasi, kui otsustasid Tiina vanemate talumaadele uue rakenduse leida. Tiina on aastaid olnud raamatupidaja ning asutanud oma raamatupidamisfirma. Ivo on hariduselt ehitusinsener, tema põhitöö oli palkmajade ehituse juhtimine OÜs Ritsu Ehitus.
“Kahe palja käega ei ole praegu noortel võimalik põllumajanduses alustada. Pangalaenuks heast ideest ei piisa, vaja on mingeid tagatisi,” tõi esile peremees.
Neil olid maaettevõtluse alustamisel suureks toeks Tiina vanemad oma teadmiste ja talumajapidamisega.
Tomsonid läksid Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppima loomakasvatust ning said loomakasvataja kutse. Nad hakkasid vana lauta renoveerima ja tõid esimesed tõupuhtad aberdiin-anguse tõugu lihaveised Šotimaalt 2012. aastal. Esimesel aastal osteti 17 looma, järgmisel 12.
“Kuna oleme mõlemad teise eriala inimesed, siis algul arvasime, et lihaveis on selline loom, keda saab kasvatada ka muu töö kõrvalt,” selgitas Tiina, et kõik sai alguse ideest teha väike hobifarm. Nüüdseks on hobist kasvanud suur põhitöö.
Rajasid kaasaegse tootmiskeskuse
Tomsonid majandavad mahedalt oma lihaveisetega läbi OÜ Vilsi ja OÜ Helme Lihaveis. Nende kaubamärgiks on Vilsi Angus ja neil on sajaprotsendiliselt puhtatõuline aberdiin-anguste kari.
“Geneetika on pärit Šotimaalt, juurde oleme ostnud vaid tipp-pullide spermat, hetkel on karjas kaks Šotimaalt toodud tõupulli,” rääkis perenaine. Nii tõupuhaste loomade järglased saab kanda ka Šoti tõuraamatusse, mis annab tõuloomadega kauplemisel eelise. Praegu on kari laienenud juba 120 peani, neist ammlehmi 60.
“Oleme investeerinud tänapäeva nõuetele vastavasse tootmiskompleksi, rekonstrueerinud vana lauda ning ehitanud uued hooned, koresööda ja tahesõnniku hoidlad,” selgitas Ivo Tomson. Hooned on ehitatud varuga karja veelgi laiendada. Hoonetesse ja platsidesse on investeeritud PRIA toetuse abiga 600 000 eurot.
Ivo Tomson on Eesti Lihaveisekasvatajate Ühistu asutajaliige, ta on organiseerinud tõupuhaste lehmikute müügi Kasahstani, leides ETKÜ abiga turu 300 lehmikule. Tomsonite endi karjast läheb Kasahstani seekord vaid kümmekond looma, sest nad jätavad esialgu järelkasvu oma karja.
Karjakasvatajate sõnul on väga oluline leida uusi turge just väljaspool Eestit, sest sealt saab tõuloomade eest paremat hinda, kui vaid lihaks müües.
Ta rõhutas, et tõuloomakasvatus areneb üksnes ühistegevusega. Nii on ühistu rajamas tõuveiste kogumise punkti Karjatnurme, et tõuloomade müük oleks sujuvam ja organiseeritum. Vilsi OÜst müüakse need loomad, mis tõukarja ei sobi, Liivimaa Lihaveise ja Baltic Grassland Beefi kaudu.
