Kokakunstivõistluse Bocuse d’Or toimumist Tallinnas ähvardab ärajäämine
Tänavu jaanuaris avalikustati Lyonis, et järgmisel aastal toimub tippkokkade võistlus Bocuse d’Or Europe Tallinnas. Kuna Eesti riik pole siiani selle korraldamist toetanud, võib tuhandeid toiduturiste Eestisse meelitav üritus üldse ära jääda.
„Riik ei ole oma head sõna öelnud ja erasektorist selleks vahendeid leida ei ole võimalik,” ütles Bocuse d’Or Eesti president Dimitri Demjanov. „Eelmiste valitsuste lubadused, et kui see võistlus tuleb Eestisse, siis teeme ära, on viinud selleni, et praegu on väga kriitiline olukord.”
Osalema pidanud 20 riigi esindajad uurivad pidevalt Demjanovilt, millal ja kus võistlus toimub, et broneerida öömaja ja osta lennupiletid, kuid seni ei saa midagi kindlat öelda. „Kõik ripub praegu õhus,” tunnistas siinse toidukultuuri üks eestvedajaid. „Oleme sattunud kokkuhoiuvoolu, kus prioriteedid on muutunud. Ilmselt on väga palju erinevaid projekte, mis vajavad rahastust ja seda võetakse kui ühte paljudest.”
Kõik dokumendid, eelarve ja kogu info on Demjanovi sõnul edastatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile minister Kert Kingo haldusalasse. Asekantsler Viljar Lubi oli jaanuaris Lyonis otsuse langetamise juures, nii et ministeerium on asjaga ammu kursis, nagu ka EAS.
Riigipoolse rahastuse osas pole siiani lõplikku otsust. „Oleme ootepositsioonil,” ütles Demjanov. Ootel on ka peakorraldaja Prantsusmaa, kes on juba muutunud närviliseks. Eelmiste valitsuste ajal ja nende heakskiidul on Eesti mitu korda taotlenud kokkade olümpiaks kutsutava võistluse korraldamist, kuid nüüd, kui see lõpuks õnnestus, pole enam valitsuse tuge.
Tagasihoidlik eelarve
Demjanovi sõnul tegid nad eelarve mitu korda ümber, võttes välja terve hulga plaanitud tegevusi. Nii et kui Ungaris oli sama ürituse eelarveks 4,6 miljonit ja Genfis 6 miljonit eurot, siis Eesti praegune eelarve on 1,7 miljonit eurot, mis on nendega võrreldes tagasihoidlik.
„See ei ole odav üritus, aga ta on praegusel kujul nii ökonoomselt tehtud, mis mõjub juba selle sündmuse kvaliteedile,” ütles Dmitri Demjanov. Saku suurhall on broneeritud 10 päevaks, Lennusadama angaar kaheks päevaks, lisaks plaanitakse muuta Saku suurhalli piirkond Saku toidukülaks. Bocuse d’Or Europe Tallinna oodatakse 6000 väliskülalist, sealhulgas 20 Euroopa riigi meeskonda, palju Michelini tärniga restoranide spetsialiste, palju toidukriitikuid, 300 ajakirjanikku. Saku suurhalli oodatakse külatama kokku 12-13 tuhat inimest.
„Ainult selle võistluse läbi viimine ilma, et pakuks siia kõrvale kultuurprogrammi, on mõttetu,” arvas Demjanov. „See peab olema pidupäev, Tallinn elab kolm-neli päeva selles rütmis. See oleks sama, kui turundaks Tallinna ja Eestit toiduvaldkonnas kümneks aastaks ette. See oleks suur kokkuhoid!”
Esialgselt pidi toidukultuuri suursündmus toimuma juuni alguses. „See on 120 protsenti riigi maine kujundamise projekt,” oli Demjanov veendunud lisades, et tema on teinud kõik, mis temast oleneb ja nüüd ei jää üle muud, kui oodata valitsuse otsust. Ta arvas, et ehk on Bocuse d’Or Europe liiga vara Eestisse tulnud, nii et me ei oska seda hinnata ja tähtsustada.
Minister vastab
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo sõnul terviab ministeerium kokkade Bocuse d´Or 2020 ürituse toimumist Tallinnas. „Selle Eestile ootamatult osaks saanud sündmuse rahalist toetamist on arutatud valitsuskabinetis. Otsuse tegemist on raskendanud erasektorist tulnud rahalise toetuse küsimisega kaasnenud puudulik paberimajandus ja ebaselgus võetavas vastutuses,” ütles ta. „Riik saab pakkuda mõningast rahalist tuge ja turismiarenduskeskus rahvusvahelist Eesti kui turismisihtkoha turundust, kuid ei saa enda kanda võtta korralduskohustust ja sellega kaasnevaid riske.”
Mis saab siis, kui valitsus ei eralda ürituse korraldamiseks vajalikku summat? „Võib tulla rahvusvaheline skandaal, kogu Euroopa saab teada, et Eesti sööb oma lubadusi,” arvas Demjanov. „Siis peab olema väga kenast formuleeritud äraütlemine, et Eesti maine ei saaks pihta.”
Bocuse d'Or on maailma kõige prestiižikam kokakunstivõistlus, mida nimetatakse sageli ka kulinaariaolümpiaks. Selle kutsus 1987. aastal ellu maailmakuulus Prantsuse meisterkokk Paul Bocuse. Inspireerituna spordiürituste kaasahaaravast atmosfäärist, otsustas Paul Bocuse korraldada meelalahutusliku vaatemängu, mille fookuses oleks kokakunst ja tippkokkade meisterlikkus. Võistluse finaal toimub iga kahe aasta järel Lyonis, Prantsusmaal. Kontinentaalsed voorud toimuvad aga igal aastal erinevates hoolikalt valitud riikides. Pärast aastatepikkust tööd õnnestus Eestil tänavu saada korraldusõigused 2020. aasta Euroopa finaalvooru läbiviimiseks.
