Vanem põlvkond muutub üha vitaalsemaks
Kõige olulisem faktor ka vanemas eas toimekuse säilitamiseks on püsiv huvi tegutsemise ja askeldamise vastu. Olgu selleks siis metsa- või aiatöö, sport, tantsimine, kudumine, pokker või kalapüük. Kõik, mis liigutab lisaks lihastele ja liigestele ka aju, on kasulik pikale ning heale vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Kui teotahe on olemas, siis tekib küsimus, kellega koos oma hobisid, tööd või sporti teha. Üksi jääv inimene mandub ja ükildus kustutab ka selle kõige tulisemalt põleva aktiivsusleegi. See toob mängu eakate huviringid, huvikeskused ja muud vabaajaasutused. Paljudele aga need ei sobi, sest seal tegeletakse igavate ja üksluiste asjadega: heegeldamine, bingo ja nii edasi. Vaja on leida koht, kus sarnaselt mõtlevad inimesed koos käivad.
Lõuna-Korea vananevas ühiskonnas leiti sellisele murele lahendus, alustades 65+ päevadiskodega. Souli äärelinna vanas korvpallihallis koguneb sadu hallipäiseid korealasi, et tantsida värvikirevas diskosaalis kohalike 1960ndate hittide järgi. Diskod on Korea viis võidelda riigi kiirelt vananeva populatsiooni ja eakate hulgas leviva üksildusega.
85-aastane Kim Sa-gyu räägib, et kodus ei ole tal mitte midagi teha, sest kogu ülejäänud perekond on päeval tööl ja muul ajal oma asjadega hõivatud. Samuti ei taha Sa-gyu minna klassikalistesse vanadele inimestele mõeldud päevakodudesse, sest seal ei tehta muud kui suitsetatakse. Mees on vaid üks mitmest tuhandest inimesest, kes iga päev diskole kiirustavad, et suhelda omavanustega, tantsida ja nautida head muusikat.
Põlvkond, mis aitas ehitada Korea sõjajärgsest kaosest Aasia neljanda suurusega majanduse, on nüüdseks üks vaesemaid ja üksildasemaid. Seetõttu ongi Colatecsi – sõnasulam koolast ja diskoteegist – nime kandvad klubid nii populaarsed. 1000-vonnine (1 euro) pilet lubab rahus terve päeva tantsida.
Ragbi toob ka vanuri kodust välja
Eesti üks tuntuim inimene, maailmas tunnustatud dirigent Eri Klas laulis kõikidel oma suurematel juubelitel ja üritustel ka ise. Laul, mida ta alati laulis, oli Johnny Richardsi ja Carolyn Leigh’ teos „Kui su hing on noor”. Keha nõuab vananedes pidevalt järeleandmist, kuid kõikidest raskustest saab üle, kui – korrates laulusõnu – su hing on noor. Noor hing on võimeline tegema uskumatuid asju.
Jaapanis tegutseb kokku 150 erinevates liigades toimetavat ragbiklubi, neist kolm pakuvad võistkonda ka neile, kellel eluaastaid 90 ja rohkem. Juba 1948. aastast toimiv Tokyo ragbiklubi Fuwaku Rugby Club koondab erinevas vanuses eakaid, kes soovivad „kurki” loopida ja pärast mängu koos aega veeta. Sarnaselt Koreale on ka Jaapanis kiirelt vananev ühiskond, kus vanad inimesed jäävad tihti üksi. Ragbi hoiab need mehed terve, värske ja aktiivsena.
Siiani praktiseeriv arst härra Nagayama mängib aktiivselt ragbit ja räägib kuidas ta on murdnud mitu korda ribid, aga ka õlaluu. Arst annab endale selgelt aru, kui ohtliku spordialaga tegemist on, kuid mehed sellest ei hooli.
„Ma kaotasin mõned aastad tagasi oma naise ja nii naljakas kui see ka ei tundu, siis ma ei oleks selle vastu, kui sureksin ragbit mängides,” ütleb härra Nagayama.