Tavaliselt on selles kuuse-enamusega keskealises metsas sambla sees praegusel aastaajal rikkalikult söögiseeni, kuid sel aastal olid augustis vaid mõned üksikud kivipuravikud. Seejärel pikalt mitte ühtki seent. Alles septembris ilmusid üksikud haavariisikad ning lõpuks ka väiksemad lehterkukeseene kogumid.

Kuna lõppeva septembri seenevalik on jätkuvalt kesine, peatub silm ka mõnel tundmatul liigil. Ilma kulinaarsete kavatsusteta, niisama vaatamiseks või pildistamiseks. Ilmselt ei tekitagi sellised sitaseene-laadsed tahtmist neid proovima hakata. Vaatamisilu on omajagu, ometi poleks paha teada saada, kes need sihukesed on.