Itaalia põllumajandusühendus Coldiretti nimetas tänavust „mustaks aastaks”, kirjutab uudistemonitooringu portaal Einnews.

2018. aastal kogusid Itaalia mesinikud kokku 23 300 tonni mett, tänavu on kogused ligi poole väiksemad.

Prantsusmaa Rahvuslik Mesinike Ühing (Natioan Union of French Beekeeping) hindab selle aastast saaki vähemaks kui 9000 tonni.

Möödunud aasta Euroopa meekuningas oli Rumeenia 30 000 tonnise saagiga. Sel korral tuleb leppida vähem kui 25 000 tonniga, mis on kesisem kui viimaste aastate keskmine.

Peasüüdlased on kliima ja pestitsiidid

2018. aasta jaanuarist septembrini räsisid Itaaliat rahehood, kuumalained ja tormid.

Prantsusmaa sooja suvesse lõikusid vaheldumisi äkiline külmalaine ja tappev palavus. Riigi lõunaosas sulasid mitmed mesitarud vahasse ja jätsid mesilased lõksu surema.

Rumeenia mesinik Marian Patrascu ajas saaginappuse vihmavaese sügise ja talve süüks, mis kärpis rapsikasvu ning see omakorda mesilaste saagikust.

Kõiki kolme riiki kimbutanud käre külm, põuaperioodid ja tugevad vihmahood ei vähendasid ka lillede kasvu ja nektarivarusid, mis ei võimaldanud mesilindudel täiskohaga tööl käia. Mesinikud pidid mesilaste suremise vältimiseks neid ise toitma.

Eriti valusalt tabab meekriis Euroopa noori talunikke. Ainuüksi Itaalias oodatakse veel enne aasta lõppu sissetulekutes 73 miljoni euro suurust kadu.

Kliima ei ole ainus mesilaste huku põhjus. Viimastel aastatel on mesilindude suremust suurendanud ka pestitsiidide kasutamine põllumajanduses ja Aasia päritolu parasiit-lesta Varroa levik.

Suurtes mesilates on emamesilased kolooniate päästmiseks isaslinnud maha nottinud, et oleks vähem suid toita. Isamesilaste vähesus omakorda pärsib uute mesilaste pealekasvu.

Hiina tehasemesi surub Euroopa turule

Nagu loodus, ei salli ka turg tühja kohta. Euroopa mesinikud hoiatavad tarbijaid Hiinast massiliselt sisse toodava odavmee eest, mille päritolu ei ole puhas. Tehasemeesse on tihti segatud siirupit.

Praegused Euroopa Liidu kontrollmehhanismid on pealegi auklikud ja ei suuda tagada tarbijale piisavat turvalisust. Meepurgi etikett võib poeletil kuulutada, et tegu on segameega Euroopa Liidust ja väljastpoolt. Tegelikkuses on kokku segatud 99% Hiina päritolu mett ja vaid 1% Euroopast pärit mett.

Kui kogu loos midagi positiivset leida, siis mesinduse äärealadel, näiteks Skandinaavias, on soojad ilmad hoopis soodustanud sektori kasvu.

Norra Mesinike Ühenduse andmetel on nende liikmeskond mõne aasta taguselt 2500 mesinikult kasvnaud tänaseks 4000-le. Samas ei ole aastas toodetud 1300 tonni mett isegi siseturu nõudluse täitmiseks kaugeltki piisav. Seega on mesinduse elavnemine põhjamaades marginaalne muutus.