Eesti Meremuuseumi kogus on erinevat tüüpi laevamudeleid 335, millest uude püsiekspositsiooni lähevad välja 93 täis-, läbilõike- või poolmudelit. Tüübilt purje-, auru- ja mootorlaevadeks jagunevatest vanimad poolmudelid on dateeritud juba 1880. aastatesse, täismudelitest vanimad eksponeeritavad on 1920. aastatest. Uusimad aga tehtud spetsiaalselt novembrikuu lõpus avatava uue püsiekspositisooni jaoks.

Mängulised käed-külge lahendused

Erivajadustega külastajatega konsulteerides on ühe olulise tõdemusena jäänud alati kõlama mõte, et nende jaoks ei ole vaja luua midagi spetsiaalset, vaid hea asi sisaldab endas universaalsust ja võimalikkust kõigile. Normality not speciality on hea ingliskeelne väljend selle kohta, et erinevate inimeste vajadustega arvestamist tuleks pidada normaalsuseks, mitte millekski eriliseks ja lisanduvaks.

Paksu Margareeta uus püsiekspositsioon on üks terviklikumalt ligipääsetav püsinäituseid Eestis, kus on mõeldud ka erivajadustega külastajate kogemusele. Ekspositsiooni induktsioonsilmusega helivõimendussüsteem võimaldab isikliku kuldeaparaadi nähtamatult ühendada süsteemiga, mille kaudu jõuab vahetult külastajani teenindaja ja ekskursiooni läbi viiva külastusjuhi jutt.

Ekspositsioonis paiknevad videolood said viipekeelsed tõlked. Pimedatele külastajatele on majas navigeerimise abistamiseks taktiilsed juhtliinid ja korruseplaanid, tähteksponaatidest on loodud kombatavad koopiamudelid ning kirjeldustõlkega audiotuur.

Kuna uue ekspositsiooni üks peamisi sihtrühmi on lastega pered, oleme keeruliste nähtuste seletamiseks loonud mängulised käed-külge lahendused, mis aitavad teemat mõista ka intellektipuudega külastajatel. Muuseum on nüüd varustatud invasissepääsuga, lift teeb varem ligipääsmatu keskaegse torni külastatavaks 90% ulatuses ka ratastooliga külastajale.

Mudelikogu tähtsus ekspositsioonis pani meid kohe mõtlema, millistest mudelitest oleks võimalik luua kombatavad koopiamudelid, et mitte ainult vaegnägijad ja pimedad vaid ka kõik inimesed, kelle õpikogemus käib paremini läbi käelise kontakti, saaksid osa mudelite pakutavast informatsioonist. Ja teadagi meedib ka lastele alati asju katsuda, mis eriti ajalooliste esemetega muuseumis on muidu praktiliselt võimatu.

Tulemuseks on igas teemasaalis ühe laevamudeli 3D-prinditud koopia, mida on kõigil võimalik katsuda. Kokku viis koopiamudelit teevad käegakatsutavaks koge vraki ja tema oletatava algse kuju, purjelaev Tormilinnu, aurik Suur Tõllu ning kalatraaler Juhan Sütiste.

Laevatüüpide ja kronoloogia põhjal üles ehitatud püsinäitus algab keskajast ja lõpeb mootorlaevade saaliga, jõudes välja kaasaegse laevaliikluseni ning tutvustades mudelite kaudu ka Nõukogude-aegset suurkalapüüki.

Juhan Sütiste oli esimene Eesti Kalapüügiekspeditsioonide Baasi kasutusele võetud BMRT-tüüpi kalapüügilaev, mis valmis 1961. Eesti esimese ookeanipüügilaevana suundus ta Kesk-Atlandi idaossa nn kuumadele laiuskraadidele kala püüdma 1962. aastal. Saagiks stauriidid, makrellid, sardiinid ja sardinellad, töötles laev kala kohapeal ning püüki teostati suurte traalnootadega. BMRT-tüüpi laevad olid võimelised ööpäevas tootma 2000 karpi konserve, 30 tonni külmutatud kala ja 20 tonni kalajahu.

Sütiste laeva loo teeb põnevaks ja tollasele maailmakorraldusele iseloomulikuks ka üks Läände kargamise lugu, kui 1968. aastal Halifaxi sadamas põgenes laevalt üks kalameister, kel õnnestus politsei järelvalve all poliitislist varjupaika taotleda.

Eesti esimene ookeanipüügilaev Juhan Sütiste valmis 1961 ning lõpetas oma meresõidud 1984. aastal. Eesti Meremuuseumi kogudes on laevalt pärit mitmeid esemeid ja terve kajuti sisustus.

Võrdne võimalus kõigile

Koopiamudeli loomine, mis vastaks ka pimedate kompamise teel omandatavale info vajadustele, ei ole lihtsalt üks ühele 3D printerist mudeli printimine. Kompamise teel infot omandades loob huviline kujutise mudelist oma peas, mistõttu on võimalik liigselt detailset infot andes inimene ülekoormata ja segadusse ajada, liiga lihtsustades aga osast olulisest infost ilma jätta.

Erinevaid materjale ja värve saab edasi anda erinevate tekstuuridega. Kuidas saavutada info õige tasakaal ning kuidas pime kompamise kaudu tervikut tajub, seda oleme konsulteerinud läbi kogu protsessi Eesti Pimedate Liidu esimehe ja ajakirjaniku Jakob Rosinaga.

Lisaks kombineerime ka erinevaid materjale mudeli juures nagu päris laeval: laevakere on prinditud, traal koos kalasaagiga aga tekstiilist. Materjalierinevus aitab ka kompamise teel tajuda selgemalt laevafunktsioonide ja osade erinevust.

Nägijatena oleme harjunud enamiku informatsiooni omandama nägemismeele kaudu. Juba 29. novembril avanev Paksu Margareeta uus püsiekspositsioon annab võimaluse rakendada elamusliku kogemuse saamiseks oma teisigi meeli ning loob võrdsed võimalused merekultuuri pärandiga tutvumiseks kõigile.

Jakob Rosin testimas erinevaid 3D prinditud laevamudeli fragmente.