“Laepaneelide vahetamine on veel see kõige hullem töö,” ütleb ennelõunal üks katust risust puhastav mees.

Tormiga läksid lendu ka maja uued korstnad ning lagunes üks otsakelpadest. Kuigi eterniit oli hiljuti vahetatud, siis katuse puitkarkass oli vana. Praod tekkisid ka 1960. aastal ehitatud kortermaja trepikoja seina ning trepi sisse.
Kui pärast tormi oleks sadanud vihma, tuleks siit vesi sisse.

Üks esimese korruse elanik, kes õnnetuse hetkel toas oli, ei kuulnudki tol hetkel midagi iseäralikku – nägi üksnes silmanurgast midagi akna taga vilksatamas. Maja ette oli pargitud auto, millest kahele poole langesid katuse tükid. Masin sai enda peale üksnes korstnast tulnud tahma.

“Nojah, erinevalt katusest oli autol kasko ka, seepärast pääses puhtalt,” ütleb kahe masina ja töömeestega majaelanikele appi tõtanud kohalik põllumees ja ettevõtja, Roosu talu peremees Aivar Rosenberg. Teised majaelanike autod olid tormi ajal, kella poole viie paiku õhtul, mujal.

Peagi pärast katuse kaotamist asusid elanikud iseendid ja väärtuslikumat tehnikat evakueerima ning tuppa jäänud asju kilega katma. Mõni leidis esmase öömaja tuttavate juures, teine tööandjale kuuluvates hoonetes. Maja kaheksast korterist viies elasid inimesed, kolm seisid tühjana.

Hommikul hakati katuselt risu ära vedama ning püsti jäänud silikaattellistest konstruktsioone lõhkuma. Plaaniks võeti katus kilega katta, kuigi koju naasta ei saa majaelanikud veel pikalt.

“Tulest ei päästaks enam midagi – mingi positiivne asi tuleb kõige juures leida,” ütleb appi tulnud kõrvalmaja elanik optimistlikult.
Hommikul asuti katust risust puhastama.

Ürgorgu tuuline koridor


Aastal 2010 viis torm katuse ka teiselt Sulbi küla kortermajalt, mis jääb esimesest kiviviske kaugusele.

Aivar Rosenberg selgitab, et kortermajad asuvad Urvaste ürgoru koridoris, kus tormituul sageli erilise hoo sisse saab. Samas näitab ta maja kõrval asuvaid kilekasvuhooneid, mis on eilsest tormist täiesti puutumata jäänud.

Torm tegi kahju ka Sulbi küla laululava pargis, kus langetas mõningad vanad puud. Üks puu tabas ka Rosenbergi välikäimlat.

Mees ütleb, et ilma harjumuspärase telefoni või elektrita on keeruline asju korraldada, aga kuna kogukond hoiab hästi kokku, siis saab asjad tehtud ja keegi ei jää üksi.

“Meil on külaeluga head lood,” leiab Rosenberg.

Murdis ka mände

Mõned kilomeetrid eemal, ürgoru nõlvakul, näitab Rosenberg raielanki, kus seemnepuudeks jäetud männid on poole tüve pealt ära murtud – hiljuti oli ta jõudnud seal lageraie ära teha.

“Väärt materjali murdunud puudest ei saa, vast kütteks,” ütleb Rosenberg. “Omapärane on see, et mändidest nõrgema juurestikuga ja tuultele avatud kuuski torm ei võtnud.”

Kruusatee äärest on torm murdnud paarkümmend mändi, osa koos juurtega, osa keset tüve.

“Aga need kahjud pole midagi, võrreldes sellega, mis inimestega juhtus,” ütleb ta.
Torm murdis mände.

Veised jäid katuseta

Viis kilomeetrit Sulbi külast Võru suunas Lilli-Anne külas kaotas katuse kaks aastat vana 300 ruutmeetri suurune veiselaut – kahju ligi 15 000 eurot. Lähinädalatel plaanis Sooääre talu peremees Janek karjamaadelt kokku ajada 35 helehalli veist, kes on Eestis haruldast Tirooli tõugu.

“Mis sa oskad ütelda? Kõik, mis pidi kinnitatud olema, oli kinni nii nagu vaja,” sõnab peremees lauta vaadates.

Viie meetri kaugusele jääv lambalaut jäi aga terveks. Lambakarja seas on ka paarkümmend peagi poegima hakkavat utte. Neile oleks peavarju kaotamine tähendanud halvemat kui veistele, kes tulevad toime ka lageda taeva all.
Katus lendas ka laudalt.