„Kuslapuud kasvatatakse praegu Euroopas veel suhteliselt vähe, aga Poolas on juba suured laborid, kus toodetakse istikuid meristeemselt. Nii oleme ka meie Juhani Puukoolis üha suurendanud kuslapuu istikute tootmist,“ teatas Tiit Juhani, AS Plantexi ehk Juhani Puukooli omanik.

„Praegu rajatakse Poolas juba suuri istandikke, tavaliselt on kuslapuu marjade kokkuostuhinnad 1-2 eurot kg, aga praegu ostetakse seal neid marju juba 4-5 euroga, momendil on seda marja väga kasumlik toota,“ rääkis Tiit Juhani.

Plantexi viljakultuuride tootejuht Ülle Pekk selgitas, et kuslapuu marjad on turul väga nõutud – nii värsketena, kuivatatult kui toidutööstuste jaoks. Sest kuslapuu marjades on rohkem C-vitamiini kui maasikates, nad sisaldavad antioksüdante, olles nii kasulikkuselt kui välimuselt sarnased ka mustsõstraga.

Üks esimesi söödava kuslapuu maaletoojaid ja tutvustajaid oli Elmar Zimmer Seedri puukoolist, kes on nüüdseks ka kuslapuu sordivalikut laiendanud.

Ka Juhani Puukool on oma tegevusi laiendamas. Ülle Pekk teatas, et ühte head sorti on neil pakkuda 20 000. Lisaks on sisse toodud neli uuemat sorti, mida hakati paljundama. Uutest kuslapuu sortidest on pakkuda umbes 5000-6000 istikut.

„Kui vanast ajast on inimestele jäänud mälestus kuslapuust kui ühest kibedast marjast, siis uuematel sortidel on marjad suuremad ja maitse veidi mahedam,“ tõi esile Tiit Juhani. Ta lisas, et liike on aretatud kahes liinis, need on vene ja kanada aretised.

„Aednik peab teadma, mis liike ta kasvatab, sest kuslapuul on tolmlemine ka tähtis, emas-kui isastaimed peavad olema samast liigist,“ ütles Tiit Juhani.
Ülle Pekk ja Tiit Juhani EPA aastanäitusel.