Roosidega viiuli omanik, soomepoiss Aksel võis valenime all veel kaua pärast sõda elada

Aastakümneid seisis Anne Kõolehe juures Võrus üks murtud kaelaga viiul. Kord, kui Anne lapselaps Erli taas külas oli, tõi vanaema kasutuna seisnud muusikariista kapinurgast välja.
Erli otsustas päevinäinud viiuli korda teha, abiks kohalik käsitöömeister.
Omapärase saatusega viiuli täpne vanus ei ole teada, seda võib vaid oletada. Ka pole teada, mis juhtus pilli omaniku, Kõolehe onu ehk ema venna Aksel Johannes Obetiga. Küsimused ja kahtlused on siiani õhus, mäletajate ring aga järjest aheneb. Ning mitmedki, kes meenutada võiksid, lihtsalt vaikivad.