Külmavõetud taim lõpetab arenemise ning pärast öökülma ei tasu enam oodata, et tõlvik küpsemaks muutuks. Taim näeb põllus küll surnud lehtede tõttu kuivem välja, kuid tegelikult moodustavad kuivanud lehed vaid 10-15% taime kogumassist ja nende kuivamine ei mõjuta oluliselt silomassi kuivainet.

Vanasti öeldi, et öökülm on hea, sest paneb maisi taimes suhkrud „liikuma“, kuid see ei kaalu üles kahju, mida suudavad silos teha külmavõetud surnud kudedes roiskumisega kaasnevad halvad bakterid.

Samuti on meie kliimavöötmes öösel lehtedel peal kõva kasteniiskus, mis samuti roiskumist põhjustab.

Seetõttu pole peale öökülma pikalt midagi oodata ja mais tuleb ära koristada hiljemalt nädala jooksul. Lisaks põhjustab külm taimes suurt stressi, mis omakorda muudab taime palju haavatavamaks hallitustele ning suureneb mükotoksiinide sisaldus.

Külmakahjustus võib maisisilo ohtlikuks muuta

Väetiste kogused on aastaid olnud suhteliselt kõrged ning sellel aastal oli nii Eestis kui ka näiteks Leedus probleeme maisiga, mis ei saanud valmis, kuna mullas olevad väetised on kuhjunud.

Külmavõetud maisi puhul tuleb kindlasti tähelepanu pöörata nitraatide sisaldusele, sest see võib olla silos suurenenud. Nitraatide ümbertöötlemine toimub maisi taimes lehtedes.

Pärast öökülma absorbeerisid maisi taime juured pinnasest nitraate taime ikka edasi, sest valitsenud suhteliselt kõrged päevased õhutemperatuurid (kuni +15) ei peatanud taime metabolismi. Samal ajal külma võetud lehed olid surnud ning enam ei toimunud nitraatide muundamist toitaineteks. Nitraadid jäid taime kinni.

Tegemist on taaskord aasta eripäraga ning probleem on suurem nende põldudega, kus külma võetud mais jäi põldu kauaks seisma, mõnel pool isegi kuni kuuks ajaks.

Maisi taimes ei ole nitraatide sisaldus ühtlaselt jaotunud, vaid kõrgem kontsentratsioon on varre alumises osas. Seetõttu saigi soovitatud hilisematele silotegijatele koristuskõrguse tõstmist, et suurem osa nitraatidest põllule jääks. Kolme erinevasse laborisse viidud maisi haljastaime proovide põhjal oli näha, et taime alumise osa ja tipu vahel erines nitraatide sisaldus mitu korda ning jäi üle normi just alumises osas.

Hea on see, et korralikus fermentatsiooniprotsessis väheneb nitraatide sisaldus 25-50%. Aga seda vaid juhul, kui mais saab omale vajaliku kahekuulise sileerumise aja. Ainult paar nädalat sileerunud maiside puhul on oht suur ja sellega tuleks kindlasti arvestada.

Loomadel võib tekkida surmavaid mürgistusi

Nitraadid avaldavad eriti suurt mõju mäletsejatele ja võivad tekitada isegi mürgistust. Kliiniline pilt võib olla väga varieeruv olenevalt loomade stressitasemest ning muudest probleemidest. Eriti terav on probleem juhul, kui külmavõetud silo kuivaine on märjemapoolsem - siis on mürgiste nn silogaaside tekkimise oht suurem.

Vatsas muundatakse nitraadid nitrititeks, mis piiravad veres hapniku transporti. Ägeda mürgistuse sümptomiteks on kiire või raskustega hingamine, lihaste krambid või värinad, kiired ja nõrgad südamelöögid, veri muutub tumepruuniks. Pärast ägedate sümptomite ilmnemist saabub looma surm kolme tunni jooksul.

Kui mürgistus ei ole äge, vaid loom sööb madalamaid doose pikema aja jooksul sisse, võib ilmneda loidus, söömuse langus, probleemid tiinestumisega, abordid, surnultsünnid ning toodangu langus. Eriti ohtlik on nitraatiderohke maisisilo söötmine kinnisloomadele või juhul kui ratsioonis on energiapuudus.

Kui loomadel tekib peale tänavuse külmavõetud maisisilo söötma hakkamist ebaselge päritoluga probleeme, tasub kindlasti uurida maisisilo nitraatide sisaldust. Kuna ka rohusilo võib sisaldada nitraate, on mõistlik analüüsida lõplikku ratsiooni.

Eesti laborid annavad nitraatide sisalduse analüüsitulemused milligrammides/grammides kilogrammi analüüsimiseks viidud materjali kohta.

Wisconsini ülikooli soovituste kohaselt peaks veise maksimaalne ööpäeva jooksul tarbitud nitraatide kogus jääma kindlasti alla ühe grammi 45 kilo looma kehamassi kohta . Seal hulgas on ka joogiveega tarvitud nitraadid. Seega näiteks 650 kilo kaaluva looma ööpäevane nitraatide kogus peab jääma ratsioonis alla 14,4 grammi ööpäevas reaalse sööda (mitte kuivaine) kohta.

Külmavõetud kõrge nitraatide sisaldusega maisisilo söötma hakates on oluline selle koguseid ratsioonis suurendada vähehaaval, mitte järsult, ning teha maisisilole väga sujuv üleminek. See annab vatsa mikroobidele võimaluse uue olukorraga kohaneda ja negatiivne mõju loomale on oluliselt väiksem.

Tänavuste maisisilode kvaliteet seinast seina

Maisisilo tootmise kogemused olid sellel hooajal seinast seina. Oli põlde, kus mais jäi tooreks, kuid mõnel pool küpses isegi liiga üle ning oleks koristust tahtnud palju varem. Kuivainesisaldused kõikusid 19%-ist kuni 36%-ni.

Maisi küpsuse indikaatoriks võib lugeda proteiini sisaldust, sest küpsemaks muutudes selle sisaldus järjest väheneb. Sellest ei ole midagi halba, sest mais ei olegi proteiinikultuur, vaid hoopis kõrge energiasisalduse poolest väärtuslik.

Üldine praktika näitab, et kui proteiini on üle 9-10%, siis võib eeldada, et taim oli siloks tehes veel pisut liiga toores. See tarkus ei pea tänavuste külmavõetud maiside puhul paika, sest taim on korduva öökülma tõttu nö sassi läinud. Kõige haavatavamad külmale on taime tipulehed ning külma ülekäimise ajal veel roheline taim on selle suhtes palju vastupidavam kui küpsem ja juba kollakamaks muutuma hakanud mais.

Ebaküpse madala kuivainega maisi sileerimisel võivad kaod olla üpris suured, kuna toitained (lahustuv proteiin, suhkrud ja tärklis) võivad silomahladega hoidlast lihtsalt välja voolata. Ebaküpse maisi söödaväärtus on umbes 65-85% tavalisest maisisilost. Kui ebaküpsest maisist silo ostetakse või müüaks,e tuleks seda arvestada ja kalkuleerida silo kuivaine baasil mitte mahutonnides.