Korrastustalgud toimusid mõisaparkides ja kalmistutel, lisaks linnapargis ja hiies, kiriku ja pastoraadihoone ümbruses, kohaliku laululava trepil, mälestuskivide juures, tuuleveskis, abiks on käidud ka muuseumis. „Objektivalikul on oluline paiga seos kohaliku kultuuriloo ja seal aset leidnud ajaloosündmustega, kõik on põnevate lugudega paigad,“ ütles Pärandivaderite algatuse eestvedaja Elle Lepik. Kohalugusid tutvustasid õpilastele mälestiste omanikud, muuseumitöötajad, muinsuskaitseameti nõunikud, arheoloogid, restauraatorid, koduloo-uurijad ja kalmistuvahid.

Mida projektis osalemise koolidele annab, võttis Kohtla-Järve pärandivaderite juhendaja Julia Smirnova kokku sõnadega: “Lugemine ajaloosündmuste kohta on muidugi huvitav, kuid reeglina kipuvad teoreetilised teadmised ruttu meelest minema. Kui aga õnnestub suhelda kohalike ajalootundjatega, näha kõike oma silmaga ja, mis peamine, teha midagi omalt poolt tähendusliku paiga säilimiseks – on tulemused hoopis teised. Need paigad saavad õpilaste jaoks väga olulisteks. Täpselt nii juhtus meie õpilastega! Neid innustas elav ajalugu meie ümber ja nad said anda oma väikese panuse selle püsima jäämiseks. Põhimõte – saan teada, austan, hoolitsen – on suurepärane viis hea kodaniku kasvatamiseks.”

Lisainfo leiab Pärandivaderite koduleheküljelt http://pärandivaderid.ee ning Facebookist https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet, rahvakultuuri keskus, SA Kodanikuühiskonna sihtkapital ja riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Fotol rõõmsad Valjala põhikooli rammumehed Valjala vana kalmistu korrastustalgutel.