Kõige madalam õhutemperatuur oli –25,3 °C ja see pandi kirja 22. jaanuaril Väike-Maarjas.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli paljuaastasest keskmisest ehk normist kõrgem kümnel kuul, sealhulgas ka täna viimast päeva kestvas detsembris.
Kõige enam ületas soojuse poolest normi veebruar ja seda kogunisti 4,7 kraadiga. Eriliseks kujunes küünlakuu teine dekaad, mil Ilmateenistus arvutas Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks +1,1 °C, mis on viimase 58 aasta uus tippmark.

Tavapärasest jahedam oli vaid kahel kuul, jaanuaris ja juulis, kusjuures enim – täpselt ühe kraadiga – jäi alla normi suvekuu.

Sajuseim kuu oli oktoober 105 millimeetriga ja sellega ületas viinakuu oma normi 44%. Harilikust kõige rohkem mõõdeti sademeid siiski märtsis, kui 57 mm tähendas lausa 54 protsendilist normi ületamist.
Sajuvaeseimaks jäi naljakuu aprill 4 millimeetriga, mis on kõigest 14% normist.

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 2019. aastal 61 mm ja see sadas maha 3. juulil Jõhvis.

Lumikate tipnes tänavu 56 sentimeetriga ja see fikseeriti Tuulemäel 7.– 8. veebruaril.

Kõige päikesepaistelisemaks kuuks osutus aprill 306 tunniga ehk siis suisa 59% normist enam.

Kõige vähem paistis Eesti keskmisena päikest novembris, kõigest 23 tundi ja seda on 30% paljuaastasest keskmisest vähem. Ent teadmata on veel detsembri tulemus.

Maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti lõppeval aastal 31,2 m/s ja see pandi Ilmateenistuse andmeil kirja Sõrves 27. oktoobri tormi ajal.