Kusagilt peavad aga muinasjutud alguse saama ja kusagil ongi alles veel päris kuningad ja kuningannad, nende pojad ja tütred. Ainult et nende elu pole ilmselt nagu muinasjutus – aeg liigub muistsest jutust kiiremini, natuke nagu isegi lohistades minevikutegelasi endaga kaasa, määrides kuldseid kuubesid ja tehes nende hingedele haiget.

Õigupoolest võiksime siinkohal selle kuningajutu lõpetada – meie oleme Eestimaal ju isegi mõisnikku oma vaenlaseks pidanud ning külanõukogu esimeest lollpeaks, mis siis veel kuningatest rääkida!