Eesti esimesel tuumaelektrijaamakonverentsil pealkirjaga: „Uue põlvkonna tuumaenergia Eestis” oli jaama asukohana korduvalt juttu Kunda kandist Viru-Nigula vallas, mida on arendajaile arutamiseks pakkunud ka vallavanem Einar Vallbaum.

Aseri asub Kundast 25 kilomeetri kaugusel, valla idapoolses otsas.

Savipealinn väheneb

Eelmise sajandi 70ndate aastate umbes 3500 elanikuga kuulsast Aseri tellisetehasega savilinnast on tänaseks järel umbes 1000 elanikuga natuke närtsinud alevik. Püstitasin küsimuse tuumajaama võimalikust rajamisest aktiivsete aserlaste sotsiaalmeedia keskkonda, gruppi nimega „Aseri Kogukonna Koostöökoda 4K”.

Just selle veebikogukonna resoluutselt meelt avaldav ja vastaline roll oli mõjuvõimas kui alevikus soovis läinud sügisel oma tegevust arendada ja rahvusvahelist palvelinna rajada Jumala Otsijate Liikumine. Neid põhjati kohalike poolt kõikvõimalike vahenditega kuni suurejoonelise piketini välja.

Maalehe küsimusele „Mida arvate võimalikust tuumajaama ehitamisest valla teise otsa, Kunda kanti?” tuli veerandsada kommentaari. Vahendame, taustaks teadmine, et nii Kundas kui Viru-Nigulas Maalehe poolt küsitletud inimesed totaalselt tuumaenergiat ei välistanud. Pigem soovisid enam infot ja arutelu.

Olematu jaam

Inge: „Mina kahtlen, kas nii väiksele riigile nagu Eesti üldse on vaja tuumajaama, ükskõik siis kuhu kanti...”

Heino: "Tekib küsimus – miks reklaamitakse suure käraga asja, mida pole olemas? Asja, mis saab valmis kõige optimistlikemate prognooside kohaselt aastatel 2030 – 2035? Ja miks tehakse seda just praegu? Rahva seas käib igasuguseid jutte - kas mitte…”

Airiin: „Vastu! Juba praegu on endise tehase alal senini reostus, seda ei suudeta likvideerida. Kuigi on tehas juba aastaid suletud. Seetõttu on ka rahval suletud juurdepääs rannale, mis ei tohiks olla seadusega kooskõlas. Veel ühte potentsiaalset reoallikat pole kindlasti vaja!”

Poolt, aga ...

Toivo: „Põhimõtteliselt poolt, kuna olen näinud Soomes toimivaid jaamu, pole need nii hirmsad miskit, aga mõtteainet on palju, kas elektri hind ka tunduvalt odavam saab olema ja muud tegurid sinna juurde – koht, taristu, loodus jne.”

Liina: „Vastu! Inimestele on vähe selgitustööd tehtud, mida see kõik kaasa toob. Head ja vead – loodusele, inimkonnale jne. Miks meil seda vaja on või kellele?”

Katre: „Kindlasti vastu! Milleks on meile vaja seda nn, aegunud tehnoloogial tuumajaama? Kelle huvides? Meil on siiani veel põlevkivi, samuti arendatakse tuule- ja päikeseenergeetikat. Peaks ju piisama?! Hakkame unustama Tšernobõli.”

Arusaamatu mereäärsus

Siivi: „Kui jutt käib uuest väikesest moodulreaktorist, kus vee asemel jahutatakse reaktorituuma gaasi, sulasoola või vedelmetalliga SIIS milleks on vaja mereäärset kohta?

Saan aru, et siiski tahetakse vana süsteemiga (veejahutusega) tuumareaktorit paigaldada. Selle peab vee äärde rajama, kuna tuumajaam toodab oma elektrilisest võimsusest kordi rohkem energiat, mis jääksoojusena veekogudesse suunatakse ja mille tulemusena vesi soojeneb.

Aga meie veepõhised ökosüsteemid on liigirikkad vaid jahedas vees. Ohtlike jäätmete jahutus ja hoiustusalad asuvad sellise tuumajaama puhul maa peal.

Tööstusliku ümbertöötlemise tehnoloogiat pole. Kasutatud tuumakütust on kohustus vaid hoida ja säilitada. Aga jäätmehoidlad (eriti pikaealiste radioaktiivsete jäätmete puhul) peavad olema püsivad veerand miljon aastat.”

Püsiv jäätmeprobleem

Elle: „Ei ole poolt, sest tuumaelektrijaamade töötamise käigus tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks pole ühtegi turvalist võimalust. Jäätmed on üliradioaktiivsed. Tuumajäätmeid hoitakse teistes tuumaenergiat tootvates suurriikides kas ajutistes konteinerites maa all või siis maa peal.

Meie väikeses riigis pole lihtsalt füüsiliselt sellist kohta, kuhu ladustada üliradioaktiivseid jäätmeid nii, et see inimesi ja loodust ei ohustaks. Lihtsalt pole füüsilist pinda. Juba see on piisav põhjus, et loobuda tobedast tuumaenergeetika mõttest.

Väikese valla vanema suurushullustus ei peaks olema normiks selles vallas elavatele inimestele.”

Jäätmete matmine

Mati: „Jaa. Viimsi on geoloogiliselt vaata, et isegi parem koht. Lisaks oleks lihtsam võtta kvalifitseeritud tööjõudu.

Narva on strateegiliselt parem, kui poluvernik teisel pool piiri kätt sirutama hakkab, tõmbame pistiku seinast ja võivad oma Piiteri üleüleülejärgmistele põlvedele sissekolimiseks jätta.

Ja välismaa teadusajakirjades juba kirjutatakse soodsa vesiniku peatsest tulemisest nii, et Eesti ei vaja tuumajaama.

Selge on see, et tegelikult aetakse ehitamise asja, et selle varjus hakata väljamaa jäätmeid meile matma. Pärast fosforiidi mahaparseldamist muidugist.”