Valda Raud – tõlkija, kes kujundas head maitset

Tõlkija Valda Raua elust ja loomingust äsja ilmunud raamatu “Üks elu” lõpus on tema tõlgete nimekiri. Seda lugedes võib mõista, mis määras, et eestlaste aadressiks ei saanud kunagi Sovetski Sojuz.

Miks Nõukogude Eestis lubati ilmuda näiteks Kurt Vonneguti romaanil „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda” – Valda Raua tõlkes aastal 1971? Üks põhjus oli ehk see, et otsustajad arutlesid umbes nii: ah, eestlasi on nii vähe, las loevad, see ei tähenda midagi. Selles aga tsensorid ja muud keelajad-lubajad siiski eksisid.

Valda Raua tõlgete hulgast on üsna raske midagi esile toomata jätta. Mis oleksime me ilma Ernest Hemingway romaanita “Ja päike tõuseb”? Milliseks oleksime kasvanud? Või Ber­nard Shaw “Armsa luiskajata”?