Et kogu maailma pinevil hoidev haigus ka meile Eestisse jõuab, ei olnud karvavõrdki ootamatu. Üllatav, tegelikult võimatugi olnuks, kui see karikas meist mööda läinuks. Inimesed reisivad, lennukid lendavad, kaubad liiguvad. Me ei ela üksikul saarel. Isoleeritult.

Mis saab edasi? Nii väga, kui me seda ka ei tahaks, ei jää esimene juhtum Eestiski viimaseks. Üleeile õhtul saabus teade teisest nakatunust.

Kes tuult külvab...


Paljude meelest on uuest koroonaviirusest liiga palju juttu tehtud, seda pahalast üle võimendatud. Iga päev tuleks nagu sõjateateid. Ühtpidi on neil õigus. Vanarahval on hea ütelus: kes tuult külvab, see tormi lõikab.

Aga igal mündil on ka teine pool. Ei saa jaanalinnu kombel pead liiva alla peita. Valvsust ei tohi kaotada. Õige seegi.

Näomaskist on tervete inimese kaitseks viiruse eest üsna vähe abi.

Siinkohal meenub lapsepõlves loetud Astrid Lindgreni värvikas raamatutegelane Karlsson katuselt. Ehk siis teisisõnu: marurahulik peab olema! Nii vist ongi kõige õigem. Paanikaks pole ju tegelikult mingit põhjust. Küll me – varem või veidi hiljem – õpime sedagi viirust tundma ja taltsutama. Loodetavasti üsna peatselt. Pigem varem kui hiljem.

Aga ka selle ajani, mil viirusele vaktsiin või vasturohi leitakse, on tõrksa taltsutamine suuresti meie endi kätes. Kontrolli hoidmine.

Ja see algab tõesti meie endi kätest. Käte pesemisest.

VIDEO | Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste lühike õppefilm käte pesemisest

Peale selle pakub terviseamet veel hulga häid soovitusi, mida tasuks kuulda võtta. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu – ja mida see uus koroonaviiruski muud on! – ongi tavapäraste hügieeninõuete järgimine.

Kui uus koroonaviirus levima hakkas, tundus tõhusaks kaitsevahendiks olevat näomask, ja neid hakati massiliselt kokku ostma. Nüüdseks on selgunud, et neist on tervetele kaitseks viiruse eest üsna vähe abi. Kasu on neist meedikutele, kes haigetega pidevalt kokku puutuvad, ja vajalikud ka juba nakatutele, et pidurdada viiruse levikut.

Terviseameti riskihinnangu põhjal on meil koroonaviiruse kohapealse laialdase leviku tõenäosus väike, kuid seda siis, kui rakendatakse asjakohaseid ohjamismeetmeid, eeskätt siis täidetakse hügieeninõudeid. Küll on aga üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse suur.

Käsi peseb kätt


Koroonaviiruse riskipiirkondadeks terviseameti kriteeriumite järgi on praegu Hiina, Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea. Sinna reisijatel ja seal elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus ka suur.

Omajagu keerukaks teeb selle tõrksa haiguse äratundmise aga see, et koroonaviiruse sümptomid on sarnased gripi omadega. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskusi ning levib peamiselt lähedasel kontaktil nakatunud inimesega.

Kui on kahtlus haigestumisest koroonaviirusesse, tuleks telefonitsi nõu pidada kas oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220, tõsisema mure korral, nagu on näiteks hingamisraskused, on kõige õigem helistada hädaabinumbril 112.

“Kindlasti ei tohiks minna abi otsima erakorralise meditsiini osakonda, sel juhul võib inimene võimalikku viirust edasi levitada teistele ruumis viibijatele,” paneb südamele terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.

Nii et suuresti on tõrksa taltsutamine, temast eemale hoidmine, meie endi kätes. Käsi peseb kätt. Kas aga viitsime seda teha?

Hea teada

Terviseamet soovitab

Pese tihti käsi. Pese käsi põhjalikult sooja vee ja seebiga, avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse.

Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Väldi kontakti. Väldi kontakti (vähemalt 1 m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks nad köhivad või aevastavad.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Kui on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Seda siis, kui oled reisinud riskipiirkonnas või oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid.

Kui on kerged hingamisteedehaiguste sümptomid ja ei ole reisinud riskipiirkonnas. Järgi hoolikalt tava­päraseid kätehügieeni nõudeid ja võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.