PUUST JA PUNASEKS: mida teha koroonaviirusest pääsemiseks
Kuue päeva eest, reedel, 26. veebruaril diagnoositi Eestis esimene uue koroonaviiruse ehk ametliku nimega COVID-19 haigusjuhtum. Nakatunuks osutus Riiast Lux Expressi bussiga Tallinna saabunud iraanlane, kes saadaoleva info põhjal on nüüdseks paranemas.
Et kogu maailma pinevil hoidev haigus ka meile Eestisse jõuab, ei olnud karvavõrdki ootamatu. Üllatav, tegelikult võimatugi olnuks, kui see karikas meist mööda läinuks. Inimesed reisivad, lennukid lendavad, kaubad liiguvad. Me ei ela üksikul saarel. Isoleeritult.
Mis saab edasi? Nii väga, kui me seda ka ei tahaks, ei jää esimene juhtum Eestiski viimaseks. Üleeile õhtul saabus teade teisest nakatunust.
Kes tuult külvab...
Paljude meelest on uuest koroonaviirusest liiga palju juttu tehtud, seda pahalast üle võimendatud. Iga päev tuleks nagu sõjateateid. Ühtpidi on neil õigus. Vanarahval on hea ütelus: kes tuult külvab, see tormi lõikab.
Aga igal mündil on ka teine pool. Ei saa jaanalinnu kombel pead liiva alla peita. Valvsust ei tohi kaotada. Õige seegi.
Näomaskist on tervete inimese kaitseks viiruse eest üsna vähe abi.
Siinkohal meenub lapsepõlves loetud Astrid Lindgreni värvikas raamatutegelane Karlsson katuselt. Ehk siis teisisõnu: marurahulik peab olema! Nii vist ongi kõige õigem. Paanikaks pole ju tegelikult mingit põhjust. Küll me – varem või veidi hiljem – õpime sedagi viirust tundma ja taltsutama. Loodetavasti üsna peatselt. Pigem varem kui hiljem.
Aga ka selle ajani, mil viirusele vaktsiin või vasturohi leitakse, on tõrksa taltsutamine suuresti meie endi kätes. Kontrolli hoidmine.
Ja see algab tõesti meie endi kätest. Käte pesemisest.
VIDEO | Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste lühike õppefilm käte pesemisest
Peale selle pakub terviseamet veel hulga häid soovitusi, mida tasuks kuulda võtta. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu – ja mida see uus koroonaviiruski muud on! – ongi tavapäraste hügieeninõuete järgimine.
Kui uus koroonaviirus levima hakkas, tundus tõhusaks kaitsevahendiks olevat näomask, ja neid hakati massiliselt kokku ostma. Nüüdseks on selgunud, et neist on tervetele kaitseks viiruse eest üsna vähe abi. Kasu on neist meedikutele, kes haigetega pidevalt kokku puutuvad, ja vajalikud ka juba nakatutele, et pidurdada viiruse levikut.
Terviseameti riskihinnangu põhjal on meil koroonaviiruse kohapealse laialdase leviku tõenäosus väike, kuid seda siis, kui rakendatakse asjakohaseid ohjamismeetmeid, eeskätt siis täidetakse hügieeninõudeid. Küll on aga üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse suur.
Käsi peseb kätt
Koroonaviiruse riskipiirkondadeks terviseameti kriteeriumite järgi on praegu Hiina, Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea. Sinna reisijatel ja seal elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus ka suur.
Omajagu keerukaks teeb selle tõrksa haiguse äratundmise aga see, et koroonaviiruse sümptomid on sarnased gripi omadega. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskusi ning levib peamiselt lähedasel kontaktil nakatunud inimesega.
Kui on kahtlus haigestumisest koroonaviirusesse, tuleks telefonitsi nõu pidada kas oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220, tõsisema mure korral, nagu on näiteks hingamisraskused, on kõige õigem helistada hädaabinumbril 112.
“Kindlasti ei tohiks minna abi otsima erakorralise meditsiini osakonda, sel juhul võib inimene võimalikku viirust edasi levitada teistele ruumis viibijatele,” paneb südamele terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.
Nii et suuresti on tõrksa taltsutamine, temast eemale hoidmine, meie endi kätes. Käsi peseb kätt. Kas aga viitsime seda teha?