Soome mõistis koroonaviiruse tõsidust teistest riikidest hiljem
Viimase nädala jooksul tegi Soome riik hulga viiruselevikut pidurdavaid otsuseid. Kuid võrreldes teiste Euroopa riikidega venitas pikalt ja võttis ohtu väga rahulikult. Karmid meetmed jõustuvad alles homme.
Veel pühapäeval, 15. märtsil kella 15 paiku said Vantaa õpilased sõnumi, et koolitöö jätkub uuel nädalal tavapärases tempos. Järgmisel päeval kl 16 tuli uus otsus – kõik koolid suletakse alates homsest. Riik võttis lõpuks samuti kasutusele senisest karmimad meetmed (loe neist täpsemalt Maalehe eilsest artiklist).
Olenemata uudistest, et elu läheb edasi tavalist rada pidi, olid läinud nädalavahetusel mitme suurema toidupoe kuivainete- ja tualettpabeririiulid Helsingis ja selle ümbruses tühjaks ostetud. Inimesi oli kaubanduskeskuses vähem kui tavaliselt, tänavad olid tühjemad ning kohata võis maske kandvaid kaasmaalasi. Sama trend on jätkunud sel nädalal.
Mujal tegutseti, Soomes viivitati
Soome tegudele olid mujal maailmas eelnenud karmid abinõud. Eestis oli juba eriolukord, Itaalia oli end muust maailmast eraldanud.
Pühapäeval andis Kanaari saarte karantiini panemisest teada ka Hispaania peaminister. Suletud on koolid, baarid, restoranid, avalikud koosviibimised on keelatud. Mitmel pool jälgitakse, et tänavatel poleks ülemäärast liikumist, välja arvatud tööle või toidupoodi, avatud on vaid üksikud toidupoed ja apteegid.
Spetsialistide vastuvooluteated
Nädalavahetusel, 14. märtsil, avaldas Soome nakkushaiguste emeriitprofessor Heikki Peltola, et on koroonaviiruse paanikast šokeeritud, kuna teadjate sõnul põetakse haigus läbi pigem kergelt ja kodustes tingimustes, vahendas verkkouutiset.fi Peltola intervjuud uudistekanalile YLE.
Peltola sõnul on tegu ühe hingamisteede haigusega mitme teise seas. “Meil on üle maailma 135 000 haigusjuhtu ja umbes 4000-5000 on viiruse tagajärjel surnud. Tavaline gripiepideemia tapab üle maailma umbes pool miljonit,” põhjendas Peltola, kes ei mõistnud, kuidas säärane asi nii suure kaose on loonud. Ühtlasi meenutas ta varasemat SARS-i haigestumise lainet, millest ülemaailmset epideemiat välja ei kasvanudki.
Peltolat toetas suures osas ka Helsingi ja Uusimaa piirkonna haigla nakkushaiguste osakonna peaarst Asko Järvinen. “Arusaadav, et hooajalise gripiga võrreldes pole inimkonnal veel immuunsust haigusele välja kujunenud, nii et see võib küll laiemalt levida,” lisas ta.
Nakatunuid võib olla tuhandeid
Tänase seisuga on Soomes tuvastatud 322 viirushaiget. THL ehk Soome tervise instituut tunnistas täna ametlikult, et viirushaigeid on tõenäoliselt 20-30 korda rohkem.
13. märtsi hommikul oli juhtumite arv veel 155 ning toimus koosolek, kus arutati, et riik on ületamas epideemia künnist ning küsiti, kuidas edasi tegutseda.
Samal ajal otsustas Helsingi ja Uusimaa piirkonna haigla piirata testide tegemist ja testida vaid neid, kel on tõsised haigussümptomid. Vabariigi valituse eile vastu võetud otsusega üritab Soome viiruse vastu testimise võimekust jõudumööda suurendada.
Koroonaviiruse COVID-19 esimesest juhtumist Soomes teavitati 26. veebruaril.
