Eesti püügipiirkonnad, osa 4: Harju- ja Virumaa

"Tütarlaps kui rosin, paadil vastas käib. Mees, kes sind kord kosib, on pruun nagu suitsuräim," laulis kunagi Artur Rinne Ristna väiksest sadamast. Looderannikul asuv Ristna on aga Harjumaa rannakaluritele üks olulisemaid maabumispaiku. Sellest üle kahesaja kilomeetri Venemaa poole jääv Toila aga tähtis Virumaa kaluritele. Uurime, mis neis piirkondades toimub.

Harjumaa püügipiirkond

Harjumaa kalurite elu teeb huvitavamaks 74 saart püügialas, mis ulatub Keibu lahest kuni Eru laheni. Püüda saab siin kaua ka korralikul talvel, sest Läänemeri hoiab sügisel ja talvel rannaalad soojemana ning jäätumine toimub siin alles veebruari lõpus või märtsis. Siit on pärit üle ilma kuulus Tallinna kilu, mille tegemise saladusi võib üritada välja pinnida Rannarahva festivalil, kus saab mekkida piirkonna traditsioonilisi kalaroogasid, aga ka muul ajal – suviti igasugust suitsukala, eelistatult lesta, sügiseti aga röstitud kilu või praetud ja marineeritud räime.

• 530 km rannajoont
• Olulisemad sadamad: Ristna, Kurkse, Paldiski, Lohusalu, Tilgu, Miiduranna, Rohuneeme, Leppneeme, Koljunuki, Neeme, Kaberneeme, Salmistu, Tapurla, Hara, Pärispea, Viinistu, Turbuneeme
• Enimpüütud kalad (2018): räim (26 tonni), lest (17 tonni), ümarmudil, meriforell, merisiig (kõiki võrdselt 4 tonni)

Kutselisi kalamehi koondab ja piirkonna kalandust edendab MTÜ Harju Kalandusühing, kes korraldab ka tavapärast kalurite päeva.

Virumaa püügipiirkond

Paikkonna kõige omapärasem püügiriist on kindlasti silmutorbik, mis näeb välja nagu vanaaegne ruupor. Jadamisi ühendatud torbikutega püütakse igal aastal Narva jõest 17–40 tonni silmu, mida osa inimesi taevani kiidab, teised aga jälestusväärseks tembeldavad. Ja tore on – jääb esimestele silmu rohkem nii marinaadis kui ka röstitult.

Kui Lääne-Virumaal on palju lahesoppe, siis itta liikudes võtab rannajoon üha sirgema kuju. Aga tänu järsule pankrannikule saab Ida-Virumaa kalur käia merel ka tugevate lõunatuultega.

Kalasõbral tasub külastada Narva-Jõesuu silmufestivali ja Kunda merepäevi, kus pakutakse lestasuppi, siiaäkist ja silmu.

• 200 km rannajoont
• Olulisemad sadamad: Toila, Purtse, Narva-Jõesuu, Võsu, Karepa, Eisma
• Enimpüütud kalad (2018): räim (916 tonni), meriforell (4,7 t), merisiig (4 tonni), meritint (3,5 tonni), lõhe (3,2 tonni) ja Narva jõe silm (16 tonni)

Kutselisi kalamehi koondab MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing ja nagu mujalgi, on siinsetes sadamates au sees ka kalurite päev.

Loe ka Saarema ja Hiiumaa ja Peipsi ja Võrtsjärve ning Pärnu ja Läänemaa püügipiirkondade kohta.

Vajuta alloleval lingil ja esita aasta kalandustegu — kõikide esitajate vahel läheb loosi kaks spinningukomplekti.