Kuna talved hakkavad olema ebapüsivad, siis jõgede talvine äravool praegusega võrreldes suureneb märgatavalt. Kevadine suurvesi jääb väiksemaks ja nihkub varasemale ajale, kui üldse on võimalik suurveeperioodi eristada.

Suvise miinimumäravooluga periood pikeneb tagasiulatuvalt kevade poole, millega suureneb põuaoht külvi- ja istutusajal aprilli lõpus ning mais. 

Suures plaanis nihkub Eesti klimaatiliselt ja veeolude muutuste järgi mitte lõuna poole, vaid läände – piirkonda, mis hõlmab Põhja-Saksamaad, Taanit, Madalmaid, Belgiat.

Tänavune kevad on meie jõgedel kirjeldatud kliimamuutuse mõju kinnituseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid