Kristiina Ehini üheksas laine

| LUGEMISELAMUS |

See üheksanda laine pealkiri Kristiina Ehini uuest luulekogust “Janu on kõikidel üks” tekkis mu pähe enne, kui jõudsin raamatu tagakaanelt lugeda, et see ongi luuletaja üheksas luulekogu.

Mul on elus kuidagi nii olnud, et olen tema eelmised luulekogud esimese hooga kaanest kaaneni läbi lugenud, nagu juturaamatu. Peaaegu peatumata. Seekordne “Janu on kõikidel üks” sunnib mõtlema mitte veele, vaid ka allikale. See pole riiuli raamat, vaid mis tahes kotis kaasaskandmise raamat, et saaks ükskõik kus välja võtta ja lugeda. Et mõista iseennast keset suurt maailma.

Ses raamatus ütleb pariisitar Pariisis pärast kirjandusõhtut Kristiinale “millegipärast vihaselt”, et ei näe mingit põhjust elada, “kui põrgupuhastustuld pole olemas”.