Parempoolsema kõrvad võiksid sobida noorele loomale.
Jahimehed hoiavad mind rajakaamera piltide kaudu kursis karude ja metssigade liikumisega. Põtru ja põdravasikaid pole ise nüüd tükk aega näinud. Pärast vihma on metsavahelisel kruusateel mitmes kohas loomade ülejooksuradasid näha, aga need on enamasti metssigade omad.

Paar päeva tagasi õnnestus kuulda rukkirääku. Rääkusid on väga vähestes kohtades veel kuulda. Üks põhjus võib olla põllumaade maksimaalne kasutuselevõtt vilja kasvatamiseks, mistõttu on vähe alles elustikurikkaid jäätmaid ja looduslikke rohumaid.

See maatükk, kus pildil olevad metskitsed puhkasid, tehti paar aastat tagasi võsast puhtaks, hariti üles ja eelmisel suvel kasvas seal vili. Tänavu on maa taas kasutusest väljas, oli kevadel veeloike täis ja sinna on uuesti loomad-linnud ilmunud: kevadel sookured, nüüd metskitsed ja viimati kuuldud rukkirääk.

Enne taaskasutusele võttu oli see pajupõõsastega kaetud vesine maatükk igal suvel parim rukkirääkude laulu- ja elupaik. On olnud õnn seal rohu sees emme sabas sibavaid räägupoegi kord näha.

Kui mets lagedaks raiutakse, siis võtab aastakümneid, et seal endine elustik taastuks. Kunagine seisund ei pruugi taastudagi, vaid muutub. Vana metsa liigid kaovad ja asenduvad algul raiesmiku liikidega, seejärel võsa ja noore metsa liikidega.

Me teame ju küll, et raie on majandusmetsa puhul normaalne tegevus, aga üks inimpõlv on liiga lühike, et näha uut metsa taas samasugusena kui see oli meie noorusajal.

Kui kasutusest väljas olev põllu- või heinamaa uuesti üles haritakse, on see samuti looduslik muutus. Aga pruugib sama maatükk jälle harimata jätta, taastub endine seisund peagi, seega hoopis kiiremini kui mets lageraie järgselt.