02.07.2020, 00:05

LÜPSJAD SAADETAKSE RIIGIST VÄLJA: Veerand Eesti lehmadest jääb lüpsmata, kui ukrainlased lahkuvad

Piimakarjalautades töötab umbes 400 välismaalast, kellest ligikaudu 300 sunnib seadus kuu lõpus lahkuma. Tundub väike arv, aga nende mõju on suur. Peamiselt ukrainlastest sõltub 21 000 ehk veerandi Eesti lehmade lüpsmine. Rasket maatööd pakkuvad ettevõtjad ei näe, et kabinetis idanenud idee nende asendamisest Eesti töötutega kasvama läheks.

Ivar Soopan

ivar.soopan@maaleht.ee

Kuivajõe Farmer OÜ internatsionaalne tööliskond: vasakult karjak Davide Forni Itaaliast, loomaarst Maria Jelisejeva Eestist ja lüpsja Anatoli Katsun Ukrainast. Davide on euroliidu kodanik ja võib vabalt Eestis töötada. Ka Anatolil on praegu hästi, sest ta töötab Kuivajõe Farmeris kuni viieaastase elamisloa alusel. Vähemalt nii pikk periood annab kindlust nii töötajale kui ka tööandjale.

FOTO: SVEN ARBET

Põlvamaal piimakarja kasvatav 64aastane vanaperemees kütab 16 tundi päevas traktoriroolis. Noorperemees, tema poeg, tunnistab, et tervis ütleb üles – lihtsalt ei jõua. See on Eesti piimakarjakasvatajate argipäev. Töökäsi appi võtta aga ei ole, kuigi valitsus korrutab, et kümned tuhanded töötud on põllumeeste päästjad. Ei ole. Vähesed tunnevad huvi, paljud on võlgnikud, kes paluvad kohtutäituri hirmus palgaga sahkerdamist. Osal on viinaviga, osa pole suutelised üle paari kuu töötama. Või kui töötahe ja oskused on, siis maale kolimine pole võimalik.

“See on väga lihtne asi, et need sektorid, kus on kas koondatud või midagi iganes tehtud, need asuvad linnas, ja oh üllatust – farmid asuvad maal!” ütleb Põlvamaal tegutseva Külmsoo talu peremees Ole Musting.

Paljud põllumajandustootjad tahaks palgata püüdlikke ukrainlasi, aga ei saa. Ukrainlastest lüpsjatest ja teistest töölistest sõltub Eesti piimatoodang umbes 60 miljoni euro väärtuses. Paljuräägitud maasikakasvajate tööjõupuuduse mõju kogu majandusele on sellega võrreldes pisku.

Kommenteeri Loe kommentaare