„Ühe põllumehe isiklik kogemus laiendatakse meelevaldseks valeväiteks, mis kahjustab töötute enamuse väljavaateid tööturule naasta,“ ütles ametiühingujuht. „Töötute enamus on suutnud raskuste kiuste oma võlasuhted korras hoida ja soovivad asuda korrektselt vormistatud alalisele töökohale,“ täpsustas Peterson.

Petersoni hinnangul on viimaste kuude „maasikasõja“ suurimaks kannatajaks töö kaotanud inimesed, kelle oskuste, õppimisvõime ja töötahte mustamisele ei ole kunagi varem nii palju meediapinda eraldatud.

„Paraku on tegu meie oma inimestega, kes alles kuu-paari eest töötasid meie kõrval väga lugupeetud ametites evimata ühtki neist puudustest, milles neid täna süüdistatakse,“ ütles ametiühingujuht.

„Stereotüüpide loomine ja levitamine lõhub tööturgu, asetab töötud veel kaitsetumasse olukorda, demotiveerib tööandjaid kohalikku tööjõudu palkama. Ametiühingud ei saa sellega leppida. Kutsume meediamaju ja avalikkust stigmatiseerimisjuhtumeid ära tundma ja vältima, et tagada väärikus inimestele, kes niigi raskes olukorras,“ ütles Peterson.

Peterson tunnistas, et võlaprobleemid on siiski kasvav probleem, eriti praeguses kriisiolukorras, ja sellega peavad tegelema nii valitsus, Töötukassa kui kohalikud omavalitsused.

„On võimalik, et pankade maksepuhkused ei ulatu kõigi abivajajateni ja vaja on mingeid uut tüüpi abimeetmeid, et mustalt töötamine ei kujuneks ainsaks võimaluseks eluga edasi minna,“ sõnas ta.