Juba tervelt viis aastat kannatas Linda telefoniterroristide pealetungivate kõnede all, kes kõik meelitasid prouat ühel või teisel viisil oma metsamaad müüma. Neist nahaalseim „kosilane“ võis mõnel heal päeval teha suisa mitu kõnet ja seda vaid tunniajaste vahedega. „Too mees oli täitsa peigmees kohe, helistas varahommikul ja hilja õhtul. Alati alustas mesimagusalt „Tere Linda, kuidas läheb?“, kuid mõne hetke pärast võttis kõne teise tooni, kui alustas mõjutustööga, miks peaksin oma metsa ikkagi maha müüma. Küll rääkis ta mulle, et metsas on mäda puu, siis juba, et metsis on end seal sisse seadnud ja ega sellist metsa majandada ju saa,“ meenutab proua, kellele too „kährik“ lausa 16 000 eurot lahkelt oma kukrust pakkus. Veel oksjoni toimumise ajalgi soovis metsaärikas naisega kiirtehingu teha ja oli omal algatusel notarissegi aja kinni pannud. „Surus mulle ikka korralikult peale, et õhtul läheme notarisse ja ütles, et küll notar ka sulle räägib, et sul metsas metsise elupaik ja seal puid teha ei saa ning sinu mets on ikka väärtusetu,“ meenutab Linda hulluksajavat olukorda. „Lubasin talle politsei kutsuda ja küsisin, et mida tema siis säärase väärtusetu metsaga pihta hakkab.“ Rohkem pole mees Lindat tülitanud. „Ju uuris välja, et metsal on nüüd uus omanik, või ma ei tea, kust nad seda infot ja telefoninumbreid saavad,“ märgib naine, tõdedes, et kuskil on infoleke, mille tõttu metsaomanikud kannatavad. Kannatab tegelikult kogu Eesti: inimesed, loodus tervikuna ja majandus.

Organiseeritud kelmus viib igal aastal metsaomanike taskust miljoneid eurosid

Toivo Asmer, AS-i Timber nõukogu esimees, märgib, et tegemist on organiseeritud kelmusega, kui inimesele süstemaatiliselt, mitmeid kõnesid ja erinevaid kanaleid kasutades püütakse selgeks teha, et ta vara väärtus on oluliselt madalam kui tegelikult. Paraku on neid manipulaatoreid tekkinud rohkem kui kunagi varem ja igapäevased kahjud, mida metsaomanikud alla turuhinna pakkumisi vastu võttes saavad, ulatuvad kokku kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Sellistest helistajatest tuleks kindlasti teavitada ka politseid.

Kuid paraku on metsaga tehinguid tehes alati oht petta saada, sest metsa väärtust on omanikul endal üldiselt keeruline hinnata. Vähestel metsaomanikel on metsandusalane haridus või töökogemus, ent metsa hindamiseks tuleb süveneda registritesse ja takseerandmetesse ning seda oskab kõige paremini teha vaid inimene, kes on õppinud metsandust või on sellel alal spetsialist. Üks on aga kindel – mets pole rukis, mida külvad ühel ja lõikad teisel aastal, see on aastatepikkune investeering, mida kergekäeliselt müüa ei tasu.

Piirangutega kinnistuid saab edukalt müüa, neid ei pea võhivõõrale kinkima

Timber.ee keskkonnas tuleb üsna sageli ette metsaoksjoneid, kus kinnistule või raieõigusele on seatud piirangud. Paljud neist ei sega küll metsa majandamist, kuid nõuavad siiski rohkem tähelepanu ja täpsemat kalkulatsiooni. Piiri kinnistu oksjonit valmistas ette Martin Miilberg, timber.ee metsaspetsialist, kes on ka ise metsaomanik. „Oskan end ehk seetõttu paremini metsaomanike kingadesse seada ning tean hästi, millised on nende mured ja soovid metsa majandamisel,“ ütleb Miilberg. „Kui Piiri kinnistu omanikud minuga ühendust võtsid, sain aru, et tegemist on juba eakate inimestega, kel endal enam metsast jõud üle ei käi, tervis nõrk ja lastele metsatükk huvi ei paku. Lisaks oli neile kaua peale käidud, et mets odavalt käest ära anda ning seetõttu oli nende otsus müüa mets koos maaga pikalt kaalutud ja kindel otsus.“ Seda enam, et mets oli raieküps ja sinna oli jõudnud ka kooreürask toimetama.

Linda märgib, et nende otsus oli tõesti pikalt kaalutud, kuna elukaaslane Toivo on juba 73 aastat vana mees, kel mõni aasta tagasi oli insult ning iseseisvalt poleks nad küpse metsa raiumisega või selle raieõiguse ja ka maatüki müügiga toime tulnud. Ka omanikena lihtsalt metsa korras hoidmisega enam mitte. „Ise töid tehes või lihtsalt raieõigust müües oleksin ma end hulluks muretsenud: kelle töid tegema kutsun, kellele üleüldse müün, siis saan vaid kännud, mis järgmised aastakümned mingit tulu ei too, ja lisaks mine passi vargaid. Meil siin mitu külameest käivad vaikselt võõrast metsast puid sulimas, aga nüüd, kui metsa Timberi kaudu oksjonile panin, pidin vaid kolm allkirja andma ja asi korras,“ märgib naine, lisades, et on endiselt veel justkui unes ega suuda uskuda, et nende mets osteti 65 000 euroga, mida on 50 000 eurot rohkem, kui metsavahendaja telefonis algselt pakkunud oli. „Hea, et juhuslikult ühel hommikul netist Timberi lehele sattusin. Lugesin kohe kõik Asmeri (Toivo Asmeri) jutud läbi. Seal oli ju kõik nii ilusti kirjas, et kes on müünud, mis on alghind, mis on lõpphind. Issand jumal, mõnel juhul oli mõni saanud kolm kuni neli tuhat, teine lausa 20 000 eurot suurema summa alghinnast. Mõtlesin, et sel juhul pole mul küll midagi kaotada.“

Info tuhandele huvilisele korraga

Piiri kinnistu enampakkumisele laekus kokku kaheksa pakkumist. Metsaspetsialist Martin Miilberg märgib, et see on hea tulemus, arvestades, et pool kinnistust oli metsise elupaiga piiranguvöönd ja metsa majandamine on seal piiratud. „Kinnistu oksjoni avaldamisel saadame oksjonivooru kohta info laiali umbes tuhandele kinnistute ostusoovi avaldanud potentsiaalsele ostjale, kelle seas on nii eraisikuid, suurmaaomanikke, põllumehi kui ka investeerimisfonde ja metsafirmasid. Kogemusele tuginedes võib väita, et oksjoniperioodil käib iga kinnistut kontrollimas vähemalt mõnikümmend kindlat huvilist, olenevalt kinnistu piirkonnast, puistu sortimendist ja muudest tingimustest. Selle kinnistu oksjoni võitnud metsavarumisega tegelev Lõuna-Eesti metsafirma on koostööpartner piirkonna ühele suurimale tööandjale, erinevaid puittooteid tootvale aktsiaseltsile, kes 80 protsenti oma toodangust ekspordib enam kui kümnesse riiki nii Skandinaavias kui ka kaugemal.“

See näide kinnitab taas, et oma metsakinnistut või raieõigust ei tasu kiirustades esimesele pakkujale maha müüa. Toivo Asmer toob välja, et omanikele pakutakse selliste telefonikiirtehingute puhul harilikult poole vähem, kui nad sama metsa eest oksjonil saaksid. Martin Miilberg lisab, et kui on soov oma metsa raieõigust või kinnistut müüa, tasub end oma metsas toimuvaga kurssi viia, sest vastasel juhul kasutavad teadmatust ära pahatahtlikud metsaärikad, kes kohe naha üle kõrvade tõmbavad. „Enne müüki, olgu see siis raie või kinnistu, soovitan metsale tellida metsamajandamiskava. Kavas kirjeldab taksaator, mis on metsa tagavara ja seisukord ning mis võimalused majandamiseks on. Siis on omanikul olemas värsked andmed, mis seisus tema mets on,“ märgib metsaspetsialist, lisades, et Timberi meeskond on samuti igakülgselt abiks raieõiguse või metsakinnistu müügil. Ka siis, kui on mure metsamajandamiskava tellimisega või metsateatise täitmisega.

Öeldakse, et ära osta põrsast kotis, kuid metsaga tehinguid tehes ära ka müü põrsast kotis, sest vastasel juhul võidakse kott hoopis sinule, hea metsaomanik, pähe tõmmata. Seega tea, mida ostad, ja tea, mida müüd.

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

AS Timber
Tel: 666 5050
www.timber.ee
info@timber.ee
Narva mnt 36, Tallinn 10120