“Õppusi ma ei pelga, neid oli minugi ajal rohkesti. Ja tore oli vaadata, kui korraga sai kogu inimtühja küla õu noori poisse täis!” Õppuste ajal ei tundnud viimane Rabasaare elanik Maie end nii üksikuna kui igapäevaselt, mil tema päevakava osaks oli ka kõigi säilinud majade juurest mööda käimine, akende ja uste sulgemine, prahi koristamine, sest kutsumata külalisi käis külas palju. Nii uudistamas, kui ka varastamas, lagastamas.

Küla, lahingute ja ajaloo hoidmise kohta loe rohkem neljapäeval ilmunud artiklist.