Juhtivspetsialisti sõnul on see tänavu üle mitme aastakümne esimene kord kui see katk taas meil levib. “70ndatel kui palju loomi sellesse haigestus hakkasid inimesed hoolega oma lemmikuid vaktsineerima, seetõttu ongi aasta alguses ja praegu avastatud leiud üllatavad,” ütles Kaup, kelle sõnul tuleks metsas jalutamist vältida kui loom pole vaktsineeritud.

Ulukeid vaktsineerida pole võimalik ja ainuke lahendus on oma koduloomi kaitsta. “Ulukite populatsiooni seas on raske meil haiguse levikut mõjutada. Kui nakatunud rebane viibib kohas, kus populatsioon on suur, levib katk kiiremini,” ütles Kaup, kelle sõnul ainuke viis katku peatamiseks on ulukite küttimine, mis võib selle ka täiesti peatada.

Tänu eile ilmunud uudistele hakkasid inimesed rohkem teatama veidralt käituvatest rebastest. Spetsialisti sõnul võiksid inimesed igast sellisest leiust neile teada anda. “Tavaliselt näevad inimesed haiged rebaseid lõppstaadiumis kui nad on veidras asendis ja krambitavad."

Katkust

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab igas eas koeri, kuid eriti kutsikaid. Juhtivspetsialisti sõnul on ainuke lahendus koera korrapärane vaktsineerimine.

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.