Kontserdil, etendusel, luuleõhtul või mõnel muul kultuurisündmusel toimub alati mitmesuunaline protsess, kus üks pakub elamust ja teine võtab vastu. Energiavahetuseks vajavad mõlemad pooled teineteist. Ja seda ei asenda kunagi virtuaalne kogemus, isegi mitte kellegi otseesitusest.

Kevadise karantiiniaja striime, vooge, ülekandeid vaadates tekkis minus lõpuks sügav tüdimus ja väsimus: interneedus on täis ajaloolist kultuurimaterjali, mis mul veel vaatamata-kuulamata – aegadetaguseid, päris maailmast surnud ja kadunud hääli ja nägusid. Ning nüüd asetusid praegused elavad kaasteelised samale teljele.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega