“Põllumehel võib saak hävida korra aastas, kuid järgmisel aastal saab ta ikka saaki. Aga metsaomanik võib kaotada 60 aasta töö tormile, tulekahjule või lihtsalt seetõttu, et ta ei tohi raiuda,” tõdes Põld. Nii ei teagi metsaomanik, kes kevadel metsa istutas, oma kultuure hooldab või noorendikus valgustusraiet teeb – need on küllalt kulukad tööd –, kas ta või õigemini tema lapsed või lapselapsed tohivad seda metsa üldse ajal, mil see raieküpseks saanud on, raiuda. Ja kui ei tohigi, siis kas piirangute tõttu saamata jääv tulu talle ka hüvitatakse.
Kitsendusi üha lisandub. Rohealad, üldplaneeringu piirangud, rahandusministeeriumi kavatsus muuta metsaseadust ning jätta õhusaaste, müra jms piirangute seadmisel metsaomanikuga kokkuleppe saavutamise nõue kõrvale. Teadmata on, kas seadusemuudatusse ka hüvitise maksmise nõue sisse kirjutatakse.
Hiljuti jõustunud metsaseaduse muudatus rohealadel raiumise kohta ei ütlegi, millistel alustel võib omavalitsus raiumisega nõus olla ja mis puhul mitte.
“Nii ei saa see aga olla õigusriigis, et kriteeriumid puuduvad, sest siis ei saa neid otsuseid omanik ka vaidlustada – seega võib selline säte olla ka põhiseadusvastane,” märkis Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna. “Lisaks pole sättes juttugi, kas toimub hüvitamine... Ebaõiglust on siin palju.”
