“Insuldi üks põhjus on ajuveresoone lõhkemine, mille tagajärg on verevalum ajus. Enamik insultidest on aga põhjustatud ajuveresoone ummistusest verehüübe ehk trombi tõttu – seda kutsutakse ajuinfarktiks. Trombi tõttu ei saa närvirakud enam energiat ning lakkavad töötamast,” selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloog professor Janika Kõrv.

Insulti esineb rohkem meestel, haigestuda võivad nii nooremad kui vanemad inimesed. Insult tekib äkki, aga sümptomite äratundmine ja kiire sekkumine võib päästa elu või vähendada tervisekahjustusi.

Iga sekund loeb

Insuldi puhul tuleb tegutseda kohe, sest iga sekund loeb. Insuldile iseloomulikke sümptomeid aitab meeles pidada, ära tunda ja tegutseda ingliskeelne sõnakombinatsioon FAST (face, arms, speech, time ehk nägu, käed, kõne, aeg).

Seetõttu on oluline jälgida, kas inimese üks näopool või suunurk on alla vajunud, paluge tal näiteks naeratada. Kontrollige, kas ta saab mõlemat kätt tõsta ja neid üleval hoida või kas tema kõne on segane.

Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kiiresti tegutseda ja helistada viivitamatult häirekeskuse numbril 112.

Insulti võib haigestuda igaüks, kuid selle ennetamiseks saab samuti ise palju ära teha. Insuldi ennetamiseks tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholist, süüa tervislikku toitu ning olla füüsiliselt aktiivne. Insuldi tekkimist soodustavad mitmed tegurid ja haigused, mis on ravitavad – näiteks kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres ja kodade virvendusarütmia (üks südame rütmihäiretest).

Ajuinfarkt ja ajuverejooks

Ajuveresoone sulgumise tõttu tekib isheemiline insult ehk ajuinfarkt. See tähendab, et osa ajust on jäänud ilma verevarustusest. Verega aga kantakse ajukoesse ajurakkudele hädavajalikku hapnikku ning verevoolu katkemisel saavad ajurakud kahjustada ja hukkuvad.

Aju verega varustava veresoone sulgumist võib põhjustada ajuarteris moodustuv tromb ehk verehüüve, mis takistab vere voolu ajju.

Samuti võib seda tekitada kehas tekkiv tromb, õhumull või rasvaosake, mis kantakse verega aju veresoontesse.

Ajuverejooksu põhjustab ajuveresoone lõhkemine, mille tagajärjel tekib ajus ja seda ümbritsevate kestade vahel verejooks.

See võib olla tingitud ajusisese või aju pinnal oleva veresoone lõhkemisest, millega tekib ajusisene verevalum või verejooks aju ümbritsevate kestade vahel. Viimast nimetatakse ämblikvõrkkesta aluseks verevalumiks.

Mini-insult

Insuldi alaliigiks võib lugeda ka transitoorset isheemilist atakki ehk TIAt. See tekib, kui verevool ajusse on takistatud ja vastav ajuosa on hapnikupuuduses vaid ajutiselt. Seda kutsutakse tihti ka mini-insuldiks.

Mini-insult on ohumärk, mis näitab, et edaspidi on olemas väga suur risk insuldi tekkeks. Seetõttu ei tohi TIA sümptomeid ignoreerida ning ka selle korral tuleb helistada kiirabisse.

TIA sümptomid on samad mis insuldil, need kestavad mõnest minutist tundideni ja kaovad täielikult 24 tunni jooksul.

13% juhtudest järgneb ühe aasta jooksul TIA-le insult, kuid kõige suurem insuldi risk on esimese 30 päeva jooksul. Mida kauem TIA kestab, seda suurem on risk.

Seetõttu tuleb võimalikult kiiresti teha uuringud põhiliste insuldi riskitegurite suhtes, sest mitmed haigused (näiteks suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi) ei anna endast tihtipeale tunda, vaid vajavad avastamiseks spetsiaalseid uuringuid.

Insuldi ravi

Kui kiirabiarst on selgitanud, et tegu on insuldiga, jätkub haige ravi juba haiglas.

Teatud juhtudel on võimalik rakendada ravimeetodit, mida nimetatakse trombolüüsiks. Trombolüüs tähendab, et veresoonde (tavaliselt veeni) süstitakse ravimit, mis lõhustab veresoont ummistava trombi ja seega taastub verevool ajju. Kui seda teha piisavalt kiiresti pärast insuldi tekkimist, õnnestub närvirakud päästa ja ajukahjustust vähendada.

Trombolüüsi õnnestumiseks ja parimate tulemuste saamiseks on väga oluline alustada ravi kiiresti. Seetõttu peab kindlasti insuldi korral võimalikult täpselt meeles pidama kellaaja, millal esimesed sümptomid tekkisid ja viivitamatult kiirabi kutsuma.

Oluline on üldine toetav ravi: tuleb alandada kõrgenenud kehatemperatuuri, jälgida ning vajadusel ravida vererõhku ja muid üldseisundit peegeldavaid näitajaid. Patsient peab saama piisavalt vedelikku ja toitaineid.

Kui patsiendi seisund võimaldab, alustatakse taastusraviga – füsioteraapia ehk liikumisraviga ja kõneravi ehk logopeedilise raviga.

Insult võib korduda. Seetõttu hindab arst riskitegureid, mis ennustavad insuldi kordumise võimalust, ning vajadusel teeb lisauuringud, koostab raviskeemi ja annab edasised soovitused koduseks raviks.

Allikas: Insult.ee