On lootus, et Eesti jõuab peagi solidaarse hoolduskindlustuse süsteemini, mis on sarnane töötus- ja ravikindlustusega. See võimaldaks leida raha nii pikaajalise õendusabi kui ka hooldusteenuste finantseerimiseks.
FOTO:
“Kui jaanuarist jälle kohamaks tõuseb, siis kaalun ema koju toomist, saagu mis saab. Ma ainult kardan, et ise ei pea vastu kodus hooldamisele, sest endal on ka selja ja liigeste probleemid,” teatab Katrin, kelle ema on voodihaige.
Katrini (nimi muudetud) 86aastane voodihaige ema elab kolmandat aastat ühes Lõuna-Eesti hooldekodus. Kogu Katrini elu keerleb selle ümber, kuidas hooldusasutuse kuutasu makstud saaks.
“Ema on 63 aastat põdenud lastehalvatust ja vajanud kogu selle aja kõrvale hooldajat. Temaga toime tulek oli väga raske ja nii sai otsustatud hooldekodu kasuks,” kirjeldab Katrin oma olukorda.
Katrin ise on 65aastane ja tervise tõttu n-ö eelpensionile jäänud.
“Nii on emal riiklik pension ja minul varasema pensionile jäämise tõttu tavalisest väiksem pension. Hooldekodus on kahe aasta jooksul kohatasu kerkinud 660 eurolt nüüdseks juba üle 800 euro.”
