Kõigi novellide iseloomustamiseks sobib ilmselt liikumise märkimine – teekond, teekonnad. Kas Keili enda teekonnad? Või väljamõeldud teekonnad?
“Sa kõnnid ja tekib rütm ja miski asi jääb luupima,” kirjutab ta ühes oma novellis. Ja mitmest käib läbi “kõpsumine”: “...kõps- kõps-kõps-kõps, kindlad sammud.” Keili keel on rikas, siia “kõpsumiste” juurde sobib näiteks väljend “lasi sammu löntsjalutavamaks”.
Novell “Luiged kadunud majast” teeb mind lausa kadedaks, nii hästi on see kirjutatud. Ja milline teatraalne päris lugu veel!

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega