Kurb oli juba 1. advendiküünla süütamine Naissaare kabelis, mis toimus ilma kabeli kellamees Peedota, kes oli sel ajal haiglas. Ühiselt võeti talle peale jumalateenistust telefonikõne ja anti teada, et temast tuntakse puudust ning oodatakse tagasi.

Vaimulik Patrik Göransson ütles, et ühest küljest on väikeses kogukonnas alati igal inimesel suur tähtsus, kuid Peedo oli eriline.

„Suvel, mil tal täitus 25 aastat saarel, andsime talle koguduse tänuristi,“ sõnas Göransson.

„Peedo on pikki aastaid olnud saarel meie koguduse majakaks. Ta kolis Naissaarele Eesti taasiseseisvumise järel ja kujunes aastatega omamoodi saare sümboliks. Teda teatakse lähedal ja kaugel suure südamega inimesena, kes suudab kõiki ühte liita. Ta on ikka olnud see, kes kirikurahvast oma sooja tuppa lubab ja maitsva supiga kostitab ning kui vaja, siis ka tohterdab.“

Maalehtki on mitmel korral kuldsete kätega Peedost ehk Naissaare Petkast kirjutanud. Toimetus avaldab kaastunnet Peedo lähedastele ja Naissaare kogukonnale, kes on kaotanud südamliku ja värvika kaaslase.