Viimane maade korraline hindmaine toimus 2001. aastal. Vahepealse ajaga on maa väärtus tõusnud kordades ja 19 aastat vanad andmed pole enam ajakohased

„On selge, et kahekümne aastaga on maade tegelik väärtus palju muutunud,“ tõdes keskkonnaminister Rain Epler Epler. „Nii riik, omavalitsused kui ka inimesed vajavad õiget infot oma maade väärtuse kohta. Edaspidi hakkab maade hindamine käima regulaarselt – iga nelja aasta tagant.“

Maade korralise hindamise viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsev maa-amet. Selle peadirektor Tambet Tiits selgitas, et 2022. aastal on kavas ära hinnata Eesti kõik maatükid, mida on üle 750 000. Neist igaüht vaadatakse eraldi, kusjuures muu hulgas tugineb amet selles töös aastakümnete jooksul kogutud enam kui miljoni kinnisvaratehingu andmetele.

Maade hindamise tulemusel selgitatakse välja nende tegelik väärtus ehk maa maksustamishind. Eelnõus on kehtestatud konkreetsed meetmed, kuidas piirata maksu hüppelist tõusu. Ühegi maaomaniku maks ei saa eelmise aastaga võrreldes kerkida rohkem kui 10 protsenti või kui see 10 protsenti jääb alla 5 euro, siis tõuseb maks 5 eurot.

Osal maaomanikel võib maamaks hoopis langeda


Kodualuse maa maksuvabastus jääb kehtima. Hea uudis ligi 9700 kodule on see, et kortermajades, kus asub esimesel korrusel äripind, on koduomanikud kavas maamaksust täies ulatuses vabastada. Praegu maksavad need omanikud ärimaa osa eest maamaksu. Ka hakkavad maaomanikud saama oma maal asuvate tehnovõrkude ja rajatiste eest riigilt praegusest suuremat talumistasu.

Eelnõus esitatud ettepaneku järgi võib osal maaomanikel maamaks hoopis langeda tänu maksumäärade lubatud ülempiiri langetamisele. Omavalitsustel, kelle eelarvesse maamaks täies ulatuses laekub, on praegu sõltuvalt maa sihtotstarbest lubatud oma territooriumil kehtestada maksimaalselt 2–2,5-protsendine maksumäär. Ettepanek on, et alates 2024. aastast oleks lubatud ülempiir aga 0,5–1 protsenti. Elamu-, õue- ja metsamaa lubatud maksimaalne maksumäär langeks praegusega võrreldes viis korda ja haritava maa maksumäär neli korda.

Kinnisvarakoolitaja Tõnu Toompark nentis kevadel Maalehele, et turgu maamaks efektiivsemaks ei muuda. Ei muutnud seda 2001. aastal ja ei tee seda ka nüüd, sest suurt äri ei tehta põllumaal. Kuid uus maksutõus puudutab eelkõige just neid maaomanikke, kes maad harivad. Need on põllumaa omanikud, talupidajad.

Samas oli Toompark nõus, et seadusega määratavad piirangud hoiavad suure maksuhüppe ära. Linnainimest ei tohiks maksutõus nii palju mõjutada.

„Tuginen paarile näitele Tallinna korterite toel. Kui maamaks on ühe puhul praegu 40 – 50 eurot aastas, siis ei tohiks tõus 50 – 60 eurole aastas muret tekitav olla.”